Kuumahäire Viinis: koolid kannatavad väljakannatamatute temperatuuride käes!

Kuumahäire Viinis: koolid kannatavad väljakannatamatute temperatuuride käes!

Viinis läheb klassiruumides palavaks! Ottakringis asuv GRG 16 Maroltingergasse tegi koos Greenpeace'i ning loodusvarade ja loodusteaduste ülikooliga (BOKU) murettekitavaid temperatuurimõõtmisi. Alates 27. maist on mõõteseadmed näidanud temperatuure üle 27 kraadi Celsiuse järgi kokku 25 päeval ning kuni 16 päeval tõusis termomeeter tundides isegi üle 30 kraadi. Ekstreemväärtus oli eriti tuntav 13. juunil, kui tunnid algasid 28 soojakraadiga ja temperatuur tõusis päeva jooksul üle 32 kraadi, kuigi välistemperatuur oli toona sellest madalam. Kuumuse armatuurlaua andmetel oli hoones registreeritud kõrgeim temperatuur 38 kraadi ringis.

Direktor Elisabeth Gutenberg ei varja oma muret: "Kõrge temperatuur raskendab oluliselt õpetamist ja põhjustab õpilastel ka vereringehäireid." Seetõttu nõuab ta tungivalt föderaalvalitsuse toetust, et kohandada koolimaja muutunud kliimatingimustega. BOKU Instituudi professor Herbert Formayer rõhutab samuti ebakindlat olukorda klassiruumides, mis ei paku kaitset ülekuumenemise eest. "Päeval akende suletuna hoidmine ei ole valik," hoiatab ta, "kuna ilma ventilatsioonita CO₂ tase tõuseb kiiresti." See probleem ei puuduta ainult Viini, vaid ka teisi liidumaid, kusjuures organisatsioon "Teachers for Future" teatas sarnastest raskustest, eriti küpsusajal.

Lahenduste otsimine

Olukord klassiruumides on murettekitav. Ideaalne temperatuur õpperuumides on ekspertide sõnul 20–26 kraadi Celsiuse järgi. Praegused mõõtmised näitavad aga, et 38,8% väärtustest on üle 30 kraadi Celsiuse järgi ja ainult 11,8% on soovitud ideaalses vahemikus. Kõrge temperatuur ei mõjuta mitte ainult enesetunnet, vaid võib põhjustada ka ärrituvust ja keskendumisvõime olulist langust. "Teaduslikud uuringud näitavad, et jõudlus langeb temperatuuril üle 26 kraadi Celsiuse järgi," rõhutatakse näiteks Taani uuringus.

Aga mida saate sellega teha? Eksperdid soovitavad muuhulgas regulaarseid ventilatsiooniintervalle ja passiivseid jahutuslahendusi. Paljulubavaks peetakse ka ventilaatoriga ja väliste kliimaseadmete kasutamist. Tööstus pakub juba lahendusi õppeasutuste individuaalseks ruumijahutuseks, kuid sageli napib rahalist toetust nende meetmete rakendamiseks kõikjal.

Nõudmised kliimasõbralike koolide järele

Greenpeace ja “Teachers for Future” nõuavad tungivalt vajalikke kohandusi, et pakkuda haridusasutustele soojasõbralikke tingimusi. Nõudmistes on kesksel kohal ka vajadus erakorralise valitsuse programmi järele koolimajade ümberkujundamiseks ja renoveerimiseks. "Koolide soojuskaitset peetakse haridusliku võrdsuse tagamiseks vajalikuks meetmeks," ütlevad organisatsioonid.

Kliimamuutuste edenedes peavad Viini ja mujal koolid võtma meetmeid, et mitte ainult tagada õpilaste heaolu, vaid luua ka tõhus õpikeskkond. Föderaalvalitsust kutsutakse üles looma lõpuks vajalikud rahalised ja struktuurilised raamtingimused. Nüüd on aeg tegutseda!