Viini kaugküte: hinnašokk ja monopol – mida võivad majapidamised oodata?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja arengud Viini kaugkütteturul, hindade korrigeerimine, liitumisvõimalused ja taastuvenergia roll.

Der Artikel beleuchtet die Entwicklungen im Wiener Fernwärmemarkt, Preisanpassungen, Anschlussmöglichkeiten und die Rolle erneuerbarer Energien.
Artiklis tuuakse välja arengud Viini kaugkütteturul, hindade korrigeerimine, liitumisvõimalused ja taastuvenergia roll.

Viini kaugküte: hinnašokk ja monopol – mida võivad majapidamised oodata?

Viinis toimub kaugkütte valdkonnas palju. Kuid selle kasutuse pakutava soojuse ja mugavuse juures võib avastada ka šokeerivaid hinnasilte. Valju standard Selle riigi tarbijatel on soojuse tarnijate osas vähe valikut, kuna kaugkütteühendus on sageli seotud vastavate pakkujate kohalike võrkudega. See on eriti väljendunud Viinis, kuna linnas on monopolilaadne pakkuja Wien Energie. Kaugküttevõrguga liitumist võivad isegi ametiasutused nõuda, mis piirab oluliselt kasutajate võimalusi vahetada.

Täiendav tegur, mis võib paljudele leibkondadele stressi tekitada, on hindade areng. Sõda Ukrainas on tõstnud gaasikulusid, mistõttu eksperdid kardavad, et kulud kahekordistuvad järgmisel talvel. Linnapea Michael Ludwig (SPÖ) mõtleb juba kaugkütte hinna tõstmisele – kuid otsus on veel ootel. Viinis kasutab toiduvalmistamiseks ja kütmiseks maagaasi umbes 420 000 majapidamist. Asjaga kursis olevad inimesed märkavad, et aina rohkem viinlasi otsib alternatiive. Nõudlus kaugkütte ja soojuspumpade järele kasvab, mida iseloomustab selge trend, mille on üles võtnud ka opositsioon. Viini ÖVP on kaasanud föderaalse konkurentsiameti Wien Energie võimaliku monopoolse seisundi tõttu.

Kaugkütte laienemine ja tulevik

Samal ajal kui kaugkütte hinnapoliitikat arutatakse palju, investeerib Wien Energie palju infrastruktuuri laiendamisse. Praegu ehitatakse Meidlingis Wolfganggasse'ile uut rajatist, mis ühendab kaugküttevõrku 850 korterit. Grätzlisse rajatakse umbes 650 meetrit uut kaugküttetorustikku ning võrk kasvab igal aastal 10–20 kilomeetri võrra. Kokku ulatub Viini kaugküttevõrk muljetavaldavalt 1300 kilomeetrini. Soojust ei toodeta mitte ainult soojuse ja elektri koostootmisjaamad, vaid ka jäätmepõletus ja heitsoojus – kaks kolmandikku energiast tuleb gaasist. Ambitsioonikas eesmärk on toota 2040. aastaks kaugkütet täielikult taastuvatest allikatest, mis võib anda Viinile jätkusuutliku tõuke.

Kliimaneutraalsuse kontseptsioon aastaks 2040, mille poole Austria pürgib, nõuab drastilist üleminekut taastuvenergiale. Praegu tuleb 41% Austria energiavarustusest nendest allikatest, peamiselt hüdroenergiast ja biomassist, näiteks energie.gv.at teatatud. Kütte ja jahutuse valdkonnas on taastuvenergia osakaal 2023. aastal 39%. Need arvud rõhutavad vajadust tugineda kaugküttesektoris säästvatele lahendustele, et vähendada fossiilkütuste koormust.

Pilk tulevikku

Ajal, mil üha enam viinlasi seisab valiku ees, kas nad soovivad töötada kaugkütte või alternatiivsete küttesüsteemidega, näiteks soojuspumbaga, jääb üle vaid loota, et vastutajad kohandavad kiiresti raamtingimusi, näiteks andmaks kodanikele võimaluse end hindade tõusu eest kaitsta. Lõppude lõpuks pakub Wien Energie iga päev suurt hulka GUFO jaamu, et tuua soojust nende lõpptarbijateni – ja linn kavatseb seda teenust veelgi laiendada.

Kuid kuigi Viini kaugküte ootab võrgust saadavat soojust, jääb üle oodata, kuidas hinnad arenevad ja kas linn suudab ka tegelikult täita oma säästva soojusvarustuse eesmärgid. Järgmised kuud on siin otsustava tähtsusega.