Tööline kukkus ehitusauku: pärast dramaatilist õnnetust sai raskelt viga!

Tööline kukkus ehitusauku: pärast dramaatilist õnnetust sai raskelt viga!

UKH-Meidlingi lähedal Köglergassel juhtus teisipäeval raske tööõnnetus. Kella 11.30 paiku kukkus 34-aastane tööline seni teadmata põhjustel ehitusauku ja kukkus mitu meetrit terastorudele. Juhtum ei tekita mitte ainult küsimusi ohutuse kohta ehitusplatsidel, vaid toob esile ka ehitustööstuses töötamisega kaasnevad ohud.

Kukkumise tagajärjeks olid jala-, vaagna- ja õlapiirkonna rasked vigastused. Võeti viivitamatult kasutusele erakorralised meditsiinilised abinõud, vigastatud töötaja stabiliseeriti vaakummadratsis ja asetati seejärel päästealusele. Tehnilise pääste valmistasid ette kutselise tuletõrje kõrgmäestikupäästjad ning meedikute järelevalve all tõsteti vigastatud mees süvendist välja ehitusplatsi kraana abil. Seejärel viidi ta kliiniku traumatuppa, et saada asjakohast arstiabi. Teavet arstiabi kohta tööõnnetuste korral leiate [DGUV] veebisaidilt (https://www.dguv.de/de/ihr_partner/arbeiter/arbeitsunfall/index.jsp).

Ohutusprobleemid ehitustööstuses

See õnnetus ei ole isoleeritud. Saksamaal juhtub igal aastal keskmiselt üle *700 000 tööõnnetuse*, millest märkimisväärne arv on ehitustööstuses. Statistika järgi juhtus 2011. aastal ehitusobjektidel juba 135 000 tööõnnetust, mis viitab kõrge riskiga olukorrale selles piirkonnas. Selliste õnnetuste kõige levinumad põhjused on kokkupuude ohtlike esemetega ja kukkumised, viimased on üks levinumaid surmaga lõppenud õnnetusi. Tegelikult on iga seitsmes tööõnnetus juhtum ehitusplatsil, mis näitab, et hädasti on vaja terviklikke ohutusmeetmeid.

Ehitustööstuses hukkub igal aastal tööõnnetustes keskmiselt 85 inimest, surmaga lõppeva õnnetuse tõenäosus on siin *5,6 korda suurem* kui teistes tööstusharudes. Kõige tavalisemad vigastused on verevalumid, nikastused ja luumurrud. Selliste õnnetuste vältimiseks on vaja tehnilisi, organisatsioonilisi ja isiklikke meetmeid. Siin on fookuses ohutute töövahendite tagamine, personali kvalifikatsioon ja isikukaitsevahendite kasutamine. Isikukaitsevahendid, nagu kaitsekiivrid ja kaitsejalatsid, on õnnetuse tagajärgede minimeerimiseks hädavajalikud.

Köglergasse juhtum on tungiv üleskutse kõikidele ehitussektori ettevõtetele ohutusstandardite ülevaatamiseks ja parandamiseks. Töötajate kaitsmiseks tõsiste vigastuste eest on oluline muuta töökohad ohutumaks. Nii saab jõudu ühendades saavutada eesmärgi vähendada tööõnnetuste ohtu.