Pagulased Viini hooldekodudes: pensionärid ootavad asjatult kohti!

Pagulased Viini hooldekodudes: pensionärid ootavad asjatult kohti!

Olukord Viinis on viimastel aastatel halvenenud: üha rohkem põgenikke ja ümberasustatud inimesi leiab tee linna hooldekodudesse. Vastavalt aruandele väljendada Seda arengut on täheldatud alates 2015. aastast. Kui seenioridele mõeldud kohtade saabumine võtab sageli aastaid, siis varjupaigataotlejad saavad sisse kolida väga lühikese ajaga. See tekitab vanemates kodanikes pahameelt, kes tunnevad end sageli tähelepanuta jäetuna.

Olukord on halvenenud, eriti pärast sõja puhkemist Ukrainas 2022. aasta veebruaris: umbes 100 ukraina perekonda on majutatud Viini hooldekodudesse. Pagulased saavad praegu toetust seitsmes majas, sealhulgas varjupaigataotlejad sellistest riikidest nagu Süüria, Iraak ja Afganistan. Linnaaudiitorite aruanne toob välja, et varjupaigaõigusega isikud peavad sageli viibima kodudes kauem kui kavandatud neli kuud. Ukrainlaste puhul on erand: nad jäävad sinna seni, kuni saavad kodumaale naasta.

Majutusprobleemid

Pagulaste majutamine hooldekodudesse ei ole asutustele mitte ainult emotsionaalne, vaid ka rahaline väljakutse. 2023. aastal teatas Haus Döbling ligi 92 000 euro suurusest puudujäägist, kuna „valesti hõivatud“ kohtade kulud jäid katmata. Pakkujad rõhutavad, et varjupaigataotlejate majutamine koormab vanadekodude ressursse ja vähendab eakate kohtade arvu.

Valju dstgb Oluliselt teravamaks on muutunud konfliktid eluaseme ja sotsiaalteenuste üle. Paljud omavalitsused on sunnitud leidma uusi lahendusi pagulaste majutamiseks. Tihti tekivad raskused ebapiisavast suhtlusest erinevate asjaosaliste – pagulaste, elanike, majutusettevõtete ja kohalike poliitikute – vahel. Selleteemaline uurimisaruanne kutsub seetõttu üles kodanike igakülgsele osalemisele ja strateegiate väljatöötamisele vägivalla ennetamiseks ja konfliktide lahendamiseks.

Vastutus kõige nõrgemate ees

Pagulaste kohtlemine hooldekodudes tekitab küsimusi ka vastutuse kohta. Kui 2015. aastast on majad võtnud omamoodi kaitsefunktsiooni kaitsetute inimeste jaoks, siis küsimus jääb, kui kaua see nende endi eakate arvelt toimida saab. Linna algatus “Majad elamiseks” on võtnud siin vastutusrikka rolli, kuid jõuab oma piiridesse.

Meid ootavad ees olulised väljakutsed. Pagulaste jaotamine ja majutamine Viinis võib asüülitaotlejate arvu kasvades muutuda veelgi keerulisemaks. Jääb üle loota, et linn ja mõjutatud asutused teevad koostööd, et leida lahendusi, mis vastavad nii vanema elanikkonna kui ka kaitsetute pagulaste vajadustele.

Lisaks on föderaalse pere-, eakate, naiste ja noorte ministeeriumi aruanded, mis on avaldanud majutuskohtades pagulaste kaitse miinimumstandardid, andnud täiendavaid soovitusi tegutsemiseks. Need on vajalikud kõigi asjaosaliste lõimumise ja kooseksisteerimise edendamiseks ning konfliktide vältimiseks. Huvilised leiavad lisainfot ministeeriumi kodulehelt bmfsfj.