Maasturite buum Viinis: kust suured autod tegelikult tulid!

Maasturite buum Viinis: kust suured autod tegelikult tulid!

Viinis on linnamaasturite ja maastikusõidukite suundumus saavutanud uue mõõtme. 2024. aastal registreeriti föderaalpealinnas äsja muljetavaldavad 24 528 linnamaasturit, mis vastab 2010. aastaga võrreldes kolm korda rohkematele sõidukitele. Kokku registreeriti Viinis 56 828 autot, millest muljetavaldavad 43 protsenti olid maasturid. See areng ei ole mitte ainult ajastu märk, vaid sellel on ka käegakatsutav mõju linnale ja selle infrastruktuurile. Die Presse andmetel näitavad Statista instituudi prognoosid, et Austria maasturite segment võib ulatuda 3,7 miljardi euroni 2025 miljardi euro võrra.

Eriti märgatav on linnamaasturite registreerimiste arvu kasv Liesingi ja Leopoldstadti rajoonis, võrreldes 2010. aastaga 387 protsenti ja 383 protsenti. Selle arengu eest vastutavad peamiselt ettevõtted. Firmasõidukite kasv ei ole muutnud mitte ainult linnapilti, vaid on ka parkimisolukorda veelgi õhutanud.

Uute autode turg on tõusuteel

2025. aasta esimesel poolel oli Austrias peaaegu iga teine ​​uus auto maastur: see osakaal oli muljetavaldav 49,8 protsenti. 143 051 äsja registreeritud autost registreeriti maasturitena kokku 71 235, mis tähendab enam kui 100 protsendilist kasvu võrreldes 2015. aastaga. Viinis registreeriti 13 852 uut linnamaasturit, mis vastab 50,9 protsendile linna uutest registreerimistest. VCö leidis ka, et Kärnteni linnamaasturite osakaal on suurim – 53,5 protsenti.

Huvitavad üksikasjad sõidukite koostise kohta näitavad, et peaaegu pooled uutest linnamaasturitest on hübriidid (47 protsenti), samas kui 28 protsenti on elektriajamiga ja 25 protsenti toetuvad bensiini- või diiselmootoritele. Eriti kui tegemist on pistikhübriididega, on linnamaasturite osakaal lausa 68 protsenti. Üks on siin selge: suund on selgelt keskkonnasõbralikumate sõitude poole, isegi kui nende mudelite tegelik kütusekulu on sageli kolm ja pool korda suurem, kui tootjad on väitnud.

Ülemineku linn

Maasturite tihedus on Viini linnaosades väga erinev. Kui kesklinnas on 100 elaniku kohta 5,18 äsja registreeritud maasturit, siis Ottakringis on olukord oluliselt erinev vaid 0,36 maasturiga. Suur tihedus sellistes piirkondades nagu Liesing viitab sellele, et liikuvus on üha enam suunatud autodele. Tulevased arutelud sõidukite suuruste võimaliku reguleerimissüsteemi üle on seetõttu enam kui asjakohased.

Sellega seoses arutatakse ka uusi ettepanekuid transpordi planeerimiseks, näiteks raskeveokite parkimistasude tõstmine või elektrisõidukite kasutamise soodustused. Suuremad sõidukid ei mõjuta ju mitte ainult linnapilti, vaid suurendavad ka ohtu teistele liiklejatele, pakkudes samal ajal oma sõitjatele rohkem kaitset. Maasturite suundumuse mõju Viinis liikuvusele on jätkuvalt tuliseks aruteluks. Lõpuks võib tehnoloogiline uuendus viia ka väiksemate ja tõhusamate sõidukiteni, mis pakuvad samasugust mugavustaset kui nende suuremad sugulased.

Üldiselt tundub, et maasturilaine veereb Viinis edasi. Liiklus ja liikluse planeerimine linnas seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, samal ajal kasvab nõudlus nende sõidukite järele jätkuvalt.

Lisateabe saamiseks külastage ORF Vienna.