Kristin Brinker: Kiitus Viini turvalisuse eest - mida see Berliini jaoks tähendab?

Kristin Brinker: Kiitus Viini turvalisuse eest - mida see Berliini jaoks tähendab?

Wien, Österreich - 18. juulil 2025 põhjustas Berliini AFD partei ja grupijuhi Kristin Brinkeri visiit Viinis. Brinker kiitis Austria pealinnas avaliku ruumi puhtust ja turvalisust, kui ta kasutas metrooga koos oma parlamentaarse grupi grupi kogemusega, mida tal Berliinis pärast õpinguid pole olnud. Tema teekonna põhjuseks ei olnud mitte ainult pilk Viini linnapoliitika korraldamisele, vaid ka lootus tihedama koostöö loomiseks FPöga (Freedom Party), näiteks [Berliner Zeitung] (https://www.berliner-zeitung.de/politik-gesellschaft/in-wien-faeh-sogar-kronter- teatatud.

Brinker ja nende fraktsioon on reisil selge eesmärgi saavutanud: AFD -l on raskusi Berliinis võitlemisega, samal ajal kui Austrias FPöl on hoopis teine lähtepunkt ja reeglid viies föderaalses osariigis. 2023. aasta veebruaris toimunud Bundestagi valimistel saavutas AFD 15,2 protsenti häältest, mis on peamiselt seotud rahulolematusega fooride koalitsiooni ja Friedrich Merzi kasvava umbusaldusega. Praegused uuringud näitavad AFD -d tagasihoidlikku 13 protsenti Berliinis viiendal kohal.

levinud väärtused ja väljakutsed

Hiljuti allkirjastatud koostöödokument FPö ja AFD vahel rõhutab vabaduse, korra ja isikliku vastutuse tähendusi. Brinker rõhutab vajadust eristada integreeritud ja integreerimata migrante-teemat, mille ka FPö Boss Dominik Nepp asus. Tuumaelektrijaama on aga Corona pandeemia kohta vaieldavate avalduste tõttu juriidilise surve all, kritiseerides samal ajal Viini sotsiaalsüsteemi.

Viimastel valimistel 2024. aastal riikliku nõukogu valimistel suutis FPö registreerida Serbia ja Türgi sündinud valijate seas edu, mis õhutas veelgi pinget laetud rändearutelust Austrias. Seejärel kavatseb AFD vastu võtta Berliinis hooletussejätmise kohta positsioonidokument ning nõuab personali, kes suurendavad regulatiivseid kontoreid ja suuremat turvalisust kohalikus transpordis.

migratsiooninumbrid ja suundumused Euroopas

Rände teemal on Euroopas suur tähtsus. BPB aruande kohaselt elas 23,8 miljonit kolmanda osapoole liikmeid EU-s 1. jaanuaris. Eriti silmatorkavad on Luksemburgis (47,1 %), Malta (20,1 %) ja Austria (17,1 %) suurte kodanike suur osa. Sisserände korral registreeris EL 2020. aastal umbes 961 595 inimese neto sisserännet pärast seda, kui ELisse jõudis 1 917 842 inimest kolmandast riigist.

Ehkki varjupaigarakenduste arv vähenes 2015. ja 2016. aastal, tõusis see arv taas 46,5 % -ni 923 991 -ni 2022. aastal. Saksamaa jääb varjupaigataotluste eesotsasse, millele järgnes Prantsusmaa ja Hispaania, samas kui Cyprus registreeris suurimat varjupaigataotluse määra 100 000 elaniku kohta. Need arvud illustreerivad, kui oluline on struktureeritud ja ohutu rändehaldus ELi liikmesriikide jaoks.

Brinkeri tähelepanekud Viini olukorra kohta ei anna mitte ainult valgust kohalikku poliitikat, vaid kajastavad ka ELi suuremat väljakutset rände, integratsiooni ja sotsiaalkindlustuse osas. Need teemad muutuvad kindlasti ka olulisemaks ka edaspidises poliitilises diskursuses.