Kliimamuutused löövad: Austria teatab rekordilisest suvest ja miljonitest kahjudest!

Kliimamuutused löövad: Austria teatab rekordilisest suvest ja miljonitest kahjudest!

Kuumalaine on Viinis ja seda ümbritsevates piirkondades täies hoos. Kui 2023. aasta mai ei meenutanud vaevalt suviseid unenägusid rohke vihma ja jaheda temperatuuriga, siis juuni koges tõelist temperatuuritormi ja oli Austrias kõigi aegade soojemalt kolmas juuni. Need äärmuslikud ilmastikutingimused ei ole mitte ainult märk praegusest kliimamuutusest, vaid ka tulevaste väljakutsete, nagu näiteks kuller teatatud.

Euroopa võõrustajad pole nende äärmuslike ilmastikunähtustega üksi. Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) andmetel ulatub 38 Euroopa riigis ilmastikust tingitud ekstreemsete sündmuste tekitatud majanduskahju 2023. aastal enam kui 45 miljardi euroni. Viimastel aastatel on kahju olnud veelgi suurem ning alates 1980. aastast on see Euroopas ületanud 790 miljardit eurot. Üleujutuste, tormide, tuule ja rahe põhjustatud kahjud on peamised rahalise kahju põhjused, samas kui kindlustuse teema jäetakse sageli tähelepanuta. Paljud kahjud ei ole kindlustatud ja kasvavad seetõttu kiiremini kui kindlustatud kahjud, nt EMP määrab.

Majanduslikud mõjud ja kliimamuutused

Samuti on ohus inimeste tervis. Aastatel 1980–2023 põhjustasid enamiku surmadest kuumalained, põud ja metsatulekahjud. Siiski tuleb märkida, et paljusid surmapõhjuseid ei saa otseselt seostada kuumusega, mis muudab hindamise keeruliseks. Nagu EEA kirjeldab, on kliimamuutustel kaugeleulatuvad tagajärjed ökosüsteemidele, majandusele, tervisele ja üldisele heaolule Euroopas.

Lisaks sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused, mis on taas põhjustanud laastavat kahju mitte ainult Austrias, vaid ka Saksamaal. Juuni on selle äärmusliku ilmastikunäide käegakatsutav näide. Kuumalained ja tugev vihm pole enam erand, vaid reegel. Siin tekib küsimus: kui hästi me oleme sellisteks ekstreemseteks ilmastikutingimusteks valmis? The WWF juhib tähelepanu sellele, et kliimaga seotud äärmuslikud ilmastikunähtused ei muutu mitte ainult tõenäolisemaks, vaid ka nende intensiivsus ja sagedus kasvab pidevalt.

Kliimakriisi süvenemise vältimiseks on oluline võtta ennetavaid meetmeid. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raport hoiatab tungivalt, et inimesed on kliimamuutuste peamine põhjus. Ilma kasvuhoonegaaside heitkoguste drastilise vähenemiseta võivad rannikuüleujutused, mis varem esinesid vaid kord 100 aasta jooksul, saada tulevikus iga-aastaseks reaalsuseks.

Tuleviku väljavaade

Prognoosid ei ole just roosilised: üldiselt on Vahemere piirkonnad enim mõjutatud ja kliimaga seotud äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu tuleb neil oodata suuremat kahju. Päevakorras on ka kliimaga seotud haigustest tulenevad terviseriskid ning vigastuste ja infektsioonide pidev sagenemine. EEA rõhutab vajadust erinevate kliimakaitsepoliitikate paremaks koordineerimiseks ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia elluviimise kiirendamiseks.

Arvestades seda keerulist olukorda, on aeg mitte ainult rääkida kliimamuutuste ohtudest, vaid ka aktiivselt tegutseda. Kas taastuvenergia laiendamise või paremate kohanemisstrateegiate väljatöötamise kaudu – iga meede, olenemata sellest, kui väike see on, võib aidata tulevasi torme ja nende laastavaid mõjusid leevendada.