Vandalism palveaias: Floridsdorfi elanikud nõuavad usukohtade kaitset!

Vandalism palveaias: Floridsdorfi elanikud nõuavad usukohtade kaitset!

Floridsdorfi palveaias, mida kasutatakse regulaarselt jumalateenistusteks ja religioosseteks festivalideks, toimus laupäeva õhtul massiliselt vandalismijuhtumeid. Kuidas väljendada Väidetavalt said mitmesugused ümberkaudsed palvefiguurid ja krutsifiksid tõsiselt kannatada. Rünnak on viimastel aastatel teine ​​omataoline ja heidab tumedat valgust religioossete paikade kohtlemisele piirkonnas.

Häving on šokeeriv: Jeesuse kuju rikuti pea maharaiumisega ning suu ja nina lõikamisega. Neitsi Maarja kuju puhul jäi alles vaid killustik, kuna ära raiuti ka pea ja ülakeha. Politsei alustas koheselt raske varakahju uurimist tundmatute kurjategijate suhtes minu piirkond teatatud.

Poliitilised reaktsioonid vandalismile

Floridsdorfi poliitiline maastik reageerib rünnakutele õudusega. Ringkonnanõunik Alexander Jansa ÖVP-st näeb neid vägivallategusid märgina sügavast vihkamisest religioossete paikade vastu. Tema erakonnakaaslane, klubi juht Victoria Mayer teatas, et võtab juhtumi poliitilises diskursuses üles. FPÖ nõuab ka kurjategijate kiiret uurimist. Ringkonna partei esimees Wolfgang Irschik rääkis usuliselt motiveeritud teost ja rõhutas, et on vaja tagajärgi.

Rohelised väitsid ühemõtteliselt, et vandalism ei ole kunagi vabandatav, samas kui Neose juht Judith Lederer avaldas lootust, et juhtumid leiavad kiire lahenduse. Ka SPÖ ringkonnajuhi asetäitja Astrid Pany mõistis juhtunu hukka ja kutsus üles süüdlasi vastutusele võtma.

Usulise sallimatuse taust

Euroopa kristlaste sallimatuse ja diskrimineerimise vaatluskeskuse (OIDAC) põhjaliku uuringu kohaselt peegeldavad Floridsdorfi juhtumid murettekitavat arengut, mida võib täheldada kogu Euroopas. Raport dokumenteerib, et kristlased seisavad üha enam silmitsi diskrimineerimise ja tagakiusamisega. Režissöör Madeleine Enzlberger rõhutab, et see pole mitte ainult märk ebamodernistlikkusest, vaid ka tõsine probleem isikuvabaduste seisukohalt. Protestid kristliku usu vastu, nagu Floridsdorfis, ei ole üksikjuhtumid.

Uuring näitab ka, et aastatel 2019–2020 kasvasid kristlusevastased vihakuriteod 70 protsenti, kusjuures suure osa moodustas kirikute ja muude kristlike institutsioonide vandalism. Näiteks Saksamaal dokumenteeriti 255 juhtumit. Need murettekitavad arvud seavad vastutavatele isikutele väljakutse, kuid kahjuks on teatamata juhtumite arv endiselt suur. OSCE eriesindaja Regina Polak on korduvalt rõhutanud vajadust suurema läbipaistvuse ja avaliku arutelu järele nende kristlaste vastu suunatud kuritegude üle.

Palveaias toimunud juhtum on dramaatiline üleskutse pöörata tähelepanu religioossete sümbolite austavale ümberkäimisele ja märk sellest, et ka meie linnades on tungiv vajadus tegeleda sallimatusega.