Koolikriis: direktor hoiatab meie lapsi ähvardavate ohtude eest!

Koolikriis: direktor hoiatab meie lapsi ähvardavate ohtude eest!

Segaõppeaastal seisavad paljud haridusasutused silmitsi suurte väljakutsetega. Viini Floridsdorfi Franz Jonase Euroopa kooli direktor Christian Klar on avaldanud neil teemadel uue raamatu. Pealkirjaga "Kuidas päästa oma laste tulevik?" ta käsitleb praegusi koole puudutavaid probleeme. Ta oli varem kirjutanud oma töös "Mis toimub meie koolides?" teatas vägivallast ja radikaliseerumisest klassiruumis. Uus köide käsitleb eelkõige saksa keele puudujääki ja üha süvenevat "kultuurisõda" klassiruumis, mida soodustab äsja sisserännanud õpilaste suur arv, kes kooli alustades sageli vaevu saksa keelt oskavad.

Klar kirjeldab oma raamatus arvukalt juhtumeid oma õpilaste igapäevasest koolielust, sealhulgas vägivalda ja vanemate lugupidamatut käitumist õpetajate suhtes. Need probleemid näivad olevat seotud rände arvu suurenemisega. Haridusuuringud näitavad, et äsja sisserännanud perede suur arv koolides – see suundumus, mis on jätkunud pärast konflikte kriisipiirkondades, nagu Jugoslaavia sõda 1990. aastatel – kujutab endast täiendavat koormust olemasolevale süsteemile. Selle taustal kerkib sageli küsimus, kuidas saab neid lapsi ja noori edukalt haridussüsteemi integreerida, kui osa neist alles kuud pärast saabumist koolimajutatakse.

Integratsiooni- ja haridusprobleemid

Klar pöörab erilist tähelepanu ka asjaoludele, milles paljud õpilased oma kooliteed alustavad. Rändlapsed suunatakse sageli keskkooli ja nad jätavad nad sageli kvalifikatsioonita – olukord, mida põlistab ebapiisav integratsioon. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri andmetel on Saksamaal 2022/2023 õppeaastal välisriigi kodakondsus umbes 1,6 miljonil õpilasel, mis on 18 protsendiline kasv võrreldes eelmise aastaga.

Klar kritiseerib ka koolides kinnistunud nn noortekeelt ja jõuab tähelepanuväärsele järeldusele, et mitte ainult migrantide lapsed, vaid ka Austria õpilased kasutavad sageli vaid lühikesi lauseid. See areng muudab õppimise veelgi raskemaks. Sellegipoolest on tema koolis positiivseid näiteid edukast lõimumisest, mis annab lootust lahendustele.

Nõudmised ja lahendused

Mis saab edasi? Klar kutsub õpetajaid ja kooli juhtkonda otsustavale tegutsemisele. Ta soovitab luua eriklassid „süsteemimurdjatele“ – õpilastele, kellel on raske integreeruda – ning loodab koolikohustuse varasemale kehtestamisele „algklassi“ kaudu enne põhikooli. Nii saaks keelepuudujäägid varakult kõrvaldada. Teine meede, millega ta tegeleb, on vajadus religioonineutraalsete koolide järele, kus ei ole sisse seatud palvetubasid ja kus õppekava pole kohandatud islami vajadustega.

Režissöörist õhkub optimismi, et vaatamata paljudele murettekitavatele teadetele on positiivsed muutused võimalikud, kui alustada varakult ja teadvustada väljakutsete keerukust. See mitte ainult ei heida valgust probleemile, vaid pakub ka erinevaid lahendusi teemadele nagu seksuaalkasvatus ja sooline identiteet, et edendada terviklikku haridust.

Raamatut tajutakse osaliselt poliitilise poleemilisena, kuid selles sisalduvad ettepanekud haridusolukorra parandamiseks on hädasti vajalikud. Klar näitab, et koolid pole ainult õppeasutused, vaid ka lõimumiskohad. Ühiskonna praegused arengud, sealhulgas üha suurem nihe õigele ja vähem sallivatele hoiakutele, mõjutavad ka koolimaailma ning seavad õpetajatele ja õpilastele erilisi väljakutseid.