19-aastane arreteeriti vagunit pritsides – tulistati politseipüstolist!

19-aastane arreteeriti vagunit pritsides – tulistati politseipüstolist!

Möödunud pühapäeva pärastlõunal tekitas Floridsdorfi raudteejaama territooriumil toimunud intsident segadust. Turvatöötaja tabas 19-aastase Tšehhi kodaniku rongivagunite pritsimisega. Kohe teavitati politseid, kes leidsid mehe teolt. Kuid noor pritsikunstnik põgenes, samal ajal kui politseinik tulistas ohutuse tagamiseks tühja lasu maasse. Õnneks vigastusi ega varalist kahju ei saanud. Ulatusliku läbiotsimise käigus ei õnnestunud ametivõimudel kahtlusalust siiski leida ja juhtum näis esialgu soikuvat.

Kuid kaks tundi pärast esimest intsidenti teatasid turvatöötajad teisest mehest samas kohas. Piirkonnaväed ja politseikoerte üksuse ametnikud alustasid kohe otsinguid ja suutsid lõpuks 19-aastase Strebersdorfi raudteejaama piirkonnas ajutiselt vahistada. Kontrollimisel leiti tema kätelt silmatorkavad värvijäägid, mis kinnitasid tema grafiti tegevust. Viini prokuratuuri korraldusel teatati mehest vabadusse, mis tekitas avalikkuses palju küsimusi.

Graffiti: kunst või vandalism?

Juhtum tõstatab põhimõttelise küsimuse: kas graffiti on kunst või vandalism? See arutelu on olnud tuline juba aastaid. Kui mõned näevad grafitit loomingulise väljendusvormina ja noorte kultuuri osana, siis teised näevad seda pelgalt vara kahjustamisena. Süddeutsche teatab sarnasest juhtumist Münchenis, kus 37-aastane mees vahistati pubis pritsides. Isegi pärast vahistamist soovis ta loomingulisust jätkata ja küsis, kas ta saaks töötada vees lahustuva pliiatsiga. Sellised juhtumid näitavad, et entusiasm grafiti vastu viib sageli kriminaalvastutusele võtmiseni.

Akadeemilistes aruteludes vaadeldakse grafitit sageli visuaalse kunsti vormina, mis võib edastada ka sotsiaalseid ja poliitilisi sõnumeid. Üks analüüs viitab sellele, et grafiti võib linnakeskkonda kultuuriliselt täiustada, kui seda tehakse seaduslikus raamistikus. Artiklis tuuakse välja erinevad vaatenurgad ja jõutakse järeldusele, et graffitil on psüühikale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Kuigi mõned tõstavad esile selle kunstiliigi loovust ja individuaalsust, näevad teised selle kõrvaldamist linnade jaoks kuluka väljakutsena.

Graffiti sotsiaalne roll

Vaatamata erinevatele vaadetele on selge, et grafiti mängib linnaruumis olulist rolli. See pakub marginaliseeritud rühmadele sõna ja võimaldab demokraatliku kunsti vormi. Paljud linnad on isegi tunnistanud, et seaduslikult tehtud grafiti võib olla osa kultuuripärandist. Tänavakunstifestivalid on tänapäeval väga populaarsed ja väga populaarsed. Arutelu graffiti kui kunstiliigi sotsiaalse tunnustamise üle jääb keeruliseks ja mitmekihiliseks.

19-aastase Floridsdorfi juhtum ei saanud noormehele kaasa tuua mitte ainult õiguslikke tagajärgi, vaid võib veelgi mõjutada avalikkuse ettekujutust graffitist. Saab näha, kas Viini linn hakkab tulevikus rohkem pühenduma grafiti seaduslikule praktikale. Kuni selle ajani jätkub debatt kunsti ja vandalismi üle – selget lahendust pole näha.