Viin lennukaoses: kas Ryanairi ähvardab ka väljasuremine?

Viin lennukaoses: kas Ryanairi ähvardab ka väljasuremine?

Viini lennundustööstus seisab silmitsi segaste aegadega: pärast Wizz Air teatas 10. septembril 2025, et loobub Viinis asuvast baasist, Ryanairi edasine saatus on nüüd samuti kihamas. Ilmselt kaalub Iiri odavlennufirma Viinist lähtuvate teenuste osutamise olulist piiramist, mis toob endaga kaasa murettekitavad väljavaated Viini rahvusvahelise lennujaama juhtimisele.

Wizz Air lõpetab tegevuse kahes etapis: 26. oktoobril 2025 eemaldatakse kaks lennukit ning tühistatakse liinid Bilbaosse ja London-Gatwicki. Lõplik väljumine toimub 15. märtsil 2026, kui ülejäänud kolm masinat võetakse välja. Otsusel on suur mõju, kuna Wizz Air opereerib praegu viiel Airbus A321neo-l ja lendab 28 liinil 20 riiki. Ettevõte põhjendab seda sammu järsult kasvanud lennujaamatasude, maksude ja maapealse teeninduse kuludega, mis lihtsalt ei sobi enam üliodavate lennufirmade ärimudeliga.

Ryanair on kitsikuses

Kuulujutud Ryanairi kohta sagenevad: tööstuse siseringid teatavad, et Iiri odavlennufirma võib potentsiaalselt tühistada mõned ühendused või isegi lõpetada oma teenuste pakkumise. Täpsed plaanid jäävad aga ebaselgeks, kuna Ryanair ise pole veel ametlikku avaldust teinud. Järgmisel kolmapäeval toimuv pressikonverents võib asjale rohkem selgust tuua. Laudamotioni tegevdirektor Andreas Gruber ühines vaikusega ja viitas ka eelseisvale pressikonverentsile tegevjuhi Michael O'Learyga.

Wizz Airi lahkumise põhjused on erinevad, kuid eriti kriitiline punkt on Viini riiklik lennumaks, mida peetakse problemaatiliseks. Kuigi naaberriikides, näiteks Ungaris või Slovakkias, selliseid makse ei ole, suurendavad need märkimisväärselt Austria lennufirmade ebasoodsat konkurentsiolukorda.

Lennundustööstuse konkurentsivõime

Väljakutsete vastu võitlemiseks teatas Viini lennujaam, et vähendab 2026. aasta jaanuarist lennufirmade tariife kuni viis protsenti. Juhtkond loodab, et see tugevdab asukoha konkurentsivõimet, mida on neid arenguid silmas pidades hädasti vaja.

Kuid väljakutsed ulatuvad kaugemale üksikutest lennufirmadest. Kogu Euroopa lennundussektor seisab silmitsi muutustega: alates 2025. aasta jaanuarist peavad kõik ELi-sisesed lennud kasutama vähemalt 2 protsenti säästvat lennukütust (SAF). Seda kvooti suurendatakse järk-järgult 70 protsendini aastaks 2050. See on aga kallis, kuna SAF maksab praegu 3–5 korda rohkem kui traditsiooniline petrooleum. Küsimusi tekitab ka SAF-i kättesaadavus, mis tõstatati Roomas toimunud IATA WOCE konverentsil. Tööstus nõuab valitsuse toetusi, et tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut säästvatele kütustele.

Viini lennundustööstust ootavad ees põnevad, kuid ka väljakutseid pakkuvad ajad. Edasised arengud jäävad ootama ning jääb üle loota, et Viin jääb lennufirmade jaoks ka edaspidi atraktiivseks asukohaks ning meie reisijatena ei pea ühest või teisest reisisihtkohast loobuma.