Prosecco skandaal: firma endine boss kohtus 50 000 euro suuruse tehingu pärast!
Endist veinikaupmeest süüdistatakse Prosecco müügilepingus; Kohtuotsus pooleli. Üksikasjad ja taustainfo.

Prosecco skandaal: firma endine boss kohtus 50 000 euro suuruse tehingu pärast!
Veininädalal võivad kiiresti esile kerkida veidrad lood, nagu näitab juhtum endise firmajuhiga, kes sattus Poolast vastuolulise Prosecco ostu tõttu risttuledesse. Valju kuller Jutt oli ligi 50 000 euro väärtuses kahe autokoorma Prosecco ja Spritzeri ostulepingust, mille ta olevat sõlminud toonase firmabossi teadmata ja nõusolekuta.
Nüüdseks 150 000-euroste võlgadega maadlev süüdistatav, kes suudab oma kolme lapse eest vaid osaliselt elatist maksta, räägib arusaamatusest. Ta rõhutab, et austas ainult oma veinimüüja sõprust, hoides sõbraliku teenindusena ajutiselt oma piiritusetehases "kolm kuni viis alust". Selle asemel sai ta aga kaks täisautokoormat, mis pidi viima täiesti uude hoiukohta Viini-Simmeringi.
Ostuleping ja juriidilised aspektid
Müügileping, nagu Lao Wiki selgitatud, on ostja ja müüja vastastikune tahteavaldus, milles mõlemad pooled kohustuvad osutama teatud teenuseid. Sel juhul oleks müüja, kes annab kauba üle ja ostja, kes maksab selle eest ja võtab kauba üle. Siin on esile kerkinud probleem süüdistatava ja müüja vastuolulised ütlused. Viimane väidab, et toimus isiklik kohtumine, kus igasugune kauba vastuvõtmine oli selgelt reguleeritud.
Ostja saab ostulepingust taganeda, kui on täidetud teatud taganemistingimused. Õiguslikult siduv ostuleping, mida saab sõlmida ka suuliselt, tuleks arusaamatuste vältimiseks siiski kirjalikult vormistada. Nii on seda kirjeldatud ka tsiviilkoodeksis (BGB), mis võtab regulaarselt vastu müügilepingute reegleid Saksamaal ja on asjakohane ka Austria jaoks, et luua mõlemale poolele selge raamistik. Lepingumaailm hoiab kinni.
Kohtuotsus ja reaktsioonid
Olukord eskaleerus, kui müüja esitas pretensiooni, kuna tarnitud kauba eest, mis algselt pidi saadetama kostja aadressile, ei olnud tasutud. Kui kohtunik mõistis kohtualuse esimeses astmes õigeks, siis kohtuotsus ei ole veel lõplik. Riigiprokuratuur ja eraparteide esindaja pole juhtumit veel kommenteerinud.
Nii süüdistatav kui ka tema kaitsja kahtlevad väidete õigsuses ja kahtlustavad, et müüja võib koostada pankrotiavaldust enda ettevõtte vastu. Tema tarnitud Prosecco ja Spritzeri koguste asukoht jääb ebaselgeks. Veinisõpradele ja kohalikele kauplejatele on see veinimaailmas järjekordne pettumus valmistav peatükk: “Toode ei ole joodav,” ütleb veinimüüja.
Saab näha, kas juhtum võtab veelgi pöördeid ja kuidas areneb teadlikkus kahtlastest autokoormatest. Kindel on see, et veiniäris pole kõik nii selge, kui paistab. Nii et vaatame, mida järgmised nädalad toovad ja kas õige pea veini säilitamise ja kvaliteedi üle hakatakse Viinis taas rääkima.