Šokk Grazis: koolitulistamine – üheksa hukkus ja palju vigastatuid!

Šokk Grazis: koolitulistamine – üheksa hukkus ja palju vigastatuid!

10. juunil 2025 šokeeris Austria avalikkust koolitulistamine Grazis. 21-aastane endine üliõpilane avas tule, tappes üheksa inimest, kellest kuus olid naised ja kolm mehed. Samuti sai vigastada 12 inimest, mõned neist raskelt. Traagiline sündmus lõppes kurjategija enesetapuga, kes võttis endalt elu koolimaja tualetis. Ründaja motiivi kohta politsei infot veel ei avalda. Kurjategijale kuulusid ilmselt seaduslikult kasutatud relvad, mis tõenäoliselt taaskord õhutab arutelu Austria relvaseaduste üle. Olukorra ohjamiseks ja vigastatute abistamiseks saadeti üle 300 politseiniku ja üle 160 päästetöötaja. Ohvrite eest hoolitsemiseks käivitati spetsiaalne häireplaan, et selles kriitilises olukorras saaks kiiresti ja tõhusalt tegutseda, teatab päevauudised.

Poliitiliselt peetakse seda sündmust rahvuslikuks tragöödiaks. Föderaalpresident Alexander Van der Bellen ja kantsler Christian Stocker väljendavad sügavat kaastunnet. Viimane nõuab ühiskonnalt sellistel rasketel aegadel ühtehoidmist. Leinamärk pannakse järgmisel päeval; Kell 10 toimub üleriigiline leinaseinus kannatanute mälestuseks. Steiermarkis on lähipäevadel kõik avalikud üritused ära jäetud ning Grazi linnavalitsus koguneb pärastlõunal, et arutada edasisi samme. Koolid jäävad esialgu suletuks. Haridusminister Christoph Wiederkehr on rõhutanud, et koolid peavad olema lastele turvalised kohad ning õpilased ja õpetajad võivad tulla kokku raekojas, et leinata ja psühholoogilist nõustamist saada. Grazi linnapea Elke Kahr räägib “kohutavast” ja “sügavalt kurvast” päevast ning teatab tugevast emotsionaalsest mõjust linnas. Peegel teatas.

Traumad ja toetus kannatanutele

Arvestades juhtumi ulatust, unustatakse sageli, et pärast selliseid vägivallategusid ei saa mitte ainult ohvrid, vaid ka nende perekonnad ja kogukond sügava psühholoogilise haava. Igakülgne toetus traumeeritud ohvritele on pikaajaliste tagajärgede vältimiseks ülioluline. Vastavalt Arsti ajaleht näitab, et ühiskond ei suuda sageli ohvritele jätkusuutlikku hooldust pakkuda. Toetuse puudumine võib viia sekundaarse ohvriks langemiseni ja raskendada traumast paranemist. Massitulistamiste analüüs on näidanud, et suurem osa kurjategijatest kannatab sotsiaalse isolatsiooni all, kuigi nende vaimse tervise ja toimepandud kuritegude vahel on palju seoseid. Sageli täheldatakse tõsiseid perekondlikke ja sotsiaalseid probleeme, eriti noorte kurjategijate seas.

Sellest lähtuvalt on seda olulisem, et lisaks leinatööle käivitataks ka vastavad algatused ohvrite psühholoogiliseks toetamiseks ja integreerimiseks. Ametivõimud on juba pakkunud kiiret psühholoogilist tuge ja nõuandeid enesetappude ennetamise kohta, et tuvastada võimalikud spiraali leviku ohud ja nendega tegeleda juba varajases staadiumis.