Austria reageerib: Pärast märatsemist – relvaseadusi tuleks karmistada!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Pärast Grazi tulistamist plaanib Austria valitsus relvaseadusi karmistada, et vältida tulevasi tragöödiaid.

Nach dem Amoklauf in Graz plant die österreichische Regierung eine Verschärfung des Waffenrechts, um künftige Tragödien zu verhindern.
Pärast Grazi tulistamist plaanib Austria valitsus relvaseadusi karmistada, et vältida tulevasi tragöödiaid.

Austria reageerib: Pärast märatsemist – relvaseadusi tuleks karmistada!

Pärast teisipäeval Grazis toimunud laastavat koolitulistamist, milles 21-aastane austerlane tulistas seaduslikult ostetud püstolist ja maha saetud püssist üheksa teismelist ja õpetajat, liigub Austria valitsus relvaseaduste põhjaliku läbivaatamise suunas. Kantsler Christian Stocker (ÖVP) teatas intervjuus raadiole ORF, et kaalutakse erinevaid meetmeid sarnaste tragöödiate vältimiseks tulevikus. See hõlmab muu hulgas relvaostjate vanuse alampiiri tõstmist ja relvaomaniku kaardi väljastamise psühholoogiliste testide karmistamist. Vastava meetmepaketi üle peaks otsustama järgmisel nädalal Raadio Hochstift.

Eriti murettekitav on see, et vägivallatseja ostis oma psühholoogilisest ebastabiilsusest hoolimata seaduslikult nii möllu kasutatud püstoli kui ka jahipüssi. Psühholoogilist protokolli nõuti püstoli Glock 19 kohta, mille kurjategija märtsis edukalt läbis ja tulirelva omanikukaardi sai mais. Kriitikud kritiseerivad aga praeguse süsteemi tõhusust, kuna tulistaja suutis pärast 2021. aasta sõjaväeteenistuse ajal saadud negatiivseid kogemusi relvi osta. Ta tuli laskeklubi testides negatiivseks, mis suurendab küsimusi psühholoogiliste hinnangute põhjalikkuse kohta. Vastavalt uuringule Pulss 24 Nagu näha, on praegu ebaselge, kas etteantud standardite kohta küsiti ka aruandeid koostanud psühholoogidelt.

Psühholoogiliste aruannete roll

Relvade jaotamise psühholoogilised aruanded peavad koostama diplomeeritud psühholoogid, et kontrollida nn relvade töökindlust. Testid kestavad tavaliselt üks kuni kaks tundi ja hõlmavad nii erinevaid isiksuseteste kui ka isiklikku intervjuud, kuigi see pole kohustuslik. Paljudel juhtudel on teateid isegi rühmatestide kohta, mis pole juriidiliselt välistatud. MWPP rõhutab, et tõendid vaimuhaiguse või kriminaalkaristuste kohta viivad tavaliselt negatiivse teateni. Lisaks peavad järeltestide puhul olema täidetud rangemad nõuded. Kriitikud nõuavad, et psühholoogilisi aruandeid tuleks korrata iga viie aasta tagant, et võtta arvesse muutusi inimeste psühholoogilises stabiilsuses.

Vaatamata varasematele määrustele on arutelu relvaõiguste üle Austrias hiljutisi sündmusi silmas pidades endiselt väga aktuaalne. Rohelised on juba nõudnud olemasolevate testide läbivaatamist, et tagada tulevaste aruannete rangemaks ja põhjalikumaks muutmine. Samuti rõhutatakse, et sotsiaalne isolatsioon või kiusamine ei tohiks automaatselt kaasa tuua positiivsest raportist kõrvalejätmist. Jääb näha, millised meetmed lõpuks otsustatakse ja kas need võivad tegelikult viia turvalisuse paranemiseni.