Eluasemehullus: riik maksab, üürnikel läheb kehvemini!

Eluasemehullus: riik maksab, üürnikel läheb kehvemini!

Olukord eluasemeturul on suur probleem mitte ainult Viinis, vaid ka paljudes teistes linnades. Valitsuse kulutused eluasemele on Saksamaal kasvanud hoolimata kodanike toetuste saajate arvu vähenemisest. Ilmneb murettekitav trend: töökeskuste üürikulud eramajafirmadele nagu VONOVIA on kasvanud 20 protsenti. Kuid samal ajal kui üürnikud kannatavad kohutavate elamistingimuste käes, naeravad suurte elamufirmade aktsionärid, sest nad teenivad rekordkasumit ja maksavad oma investoritele miljardeid. Artiklis “Riik maksab, aktsionärid koguvad” on murettekitav pilt, mis näitab üürnike ebakindlat olukorda, samal ajal kui Saksamaal ei investeeri suured elamufirmad piisavalt uutesse hoonetesse, kuigi elamispinna nappus on üha märgatavam.

Viin, nagu ka Saksamaa linnad, on pingelises olukorras. Ka erasektori üürid ja lisakulud on tõusuteel, samas kui uued elamispinna pakkumised tekivad vaid aeglaselt. Cushman & Wakefieldi aruande kohaselt soodustab nõudlus elamispindade järele veelgi nõrga ehitustegevuse tõttu. Selgub, et eluaseme olukord muutub paljudes linnapiirkondades üha ebakindlamaks ja vajadus elamispinna järele on tohutu, eriti suuremates linnades.

Väljakutsed Viinis

Wiener Wohnen GmbH mängib selles keskset rolli, kuna haldab umbes 209 000 korterit, mis moodustab umbes 25 protsenti kogu Viini elamufondist. Kuid ka siinseid väljakutseid ei tasu alahinnata: kasvavad ehitus- ja finantseerimiskulud avaldavad mittetulunduslikule eluasemele suurt survet. Ka viimased 2023. aasta andmed näitavad, et Austria korterelamute tehingumaht on langenud ja Viinis on hinnad langenud umbes 5,6 protsenti. See on ilmne: elamumajandust nähakse üha enam tulusa investeerimisvaldkonnana.

Saksamaal, kus keskendutakse selgelt börsiettevõtetele, on raamtingimused regulatiivsete väljakutsete tõttu muutunud. Üüri piirmäär piirab uute üüride üüritasu maksimaalselt 10 protsenti üle kohalikust võrdlevast üürist. See regulatsioon ei kehti aga kõikides valdkondades, eriti just mikrokorterite puhul, mis on järjest populaarsemaks elamisvormiks.

Vaja on riigi meetmeid

Ametiühingud ja üürnike kaitse esindajad nõuavad seetõttu valitsuse sekkumist ja võimalikku osalist riigistamist, et üürnikke taas toetada. Vähe sellest, et pakkumine on puudu, hinnad jätkavad tõusmist ja elanike muresid ei saa enam eirata. Valitsuse tegevusel võib uute ehitusprogrammide ja üürikontrolli kaudu tegelikult olla regulatiivne mõju. Saksa turu regulatsioonid annavad siin vihjeid. [Cushman & Wakefieldi] aruanne (https://www.cushmanwakefield.com/de-de/germany/news/2024/09/regulation-wohnmarkt) kirjeldab nii föderaalsel, osariigi kui ka kohalikul tasandil kehtivate õigusaktide keerukust.

Kokkuvõttes on eluase mõlemas riigis kuum teema. Samal ajal kui Saksamaa ja Austria üürnikud kannatavad kasvavate kulude käes ja suured elamufirmad jätkavad kasumit, on pakiliste probleemide ületamiseks vaja muuta turupoliitikat. Tulevik on ebakindel ja näha on, kas kõigi elamistingimuste parandamiseks võetakse vajalikke meetmeid. Seni saavad mõjutatud isikud ainult oma häält kuuldavaks teha ja oma olukorda parandada.