Meidling õitseb: uued ideed Christine Busta Parki jaoks!

Meidling õitseb: uued ideed Christine Busta Parki jaoks!

Meidlingis asuv Christine Busta park on läbimas põhjalikku ümberkujundust. Pärast 20 aastat kestnud intensiivset kasutamist kujundatakse 6000 ruutmeetri suurune ala elanike ja pargikülastajate vajaduste rahuldamiseks. Ligikaudu 300 kodanikku on juba esitanud oma ideed ja ettepanekud, mis koguti kohapealsete arutelude, praktilise päeva ja digikanalite kaudu. Linnauuendusala juhtkond koostas ettepanekud ja edastas need linnaplaneerimise osakondadele. Pargis esitletud esimene esialgne eelnõu pälvis kohalviibijate seas laialdase heakskiidu. Piirkonna juht Wilfried Zankl rõhutas selle kodanike osaluse olulisust.

Eraldi on tähelepanu keskmes mõned pargikasutajate soovid: olemasolevad mängu- ja palliplatsid tuleks säilitada, samas on vaja rohkem mänguvahendeid erinevatele vanuserühmadele. Elanikud nõuavad ka täiendavaid ronimiselemente, lauatenniselauda, ​​korvpalliväljakut ja isegi spordirajatist. Olemasolevad asfalteeritud teed, mis sobivad ideaalselt tõukerattaga sõitmiseks, jooksmiseks ja mängimiseks, tuleks samuti mitte ainult säilitada, vaid ka veelgi laiendada. Kaitsta tuleks ka kaua kasvanud puid, et pakkuda elanikele varjulisi puhkekohti. Selleks on planeeritud täiendavad varjutatud alad mängu- ja sporditsoonides ning uued istumiskohad, näiteks pinkide-laudade kombinatsioonid ja võrkkiiged. Veeelemendid ja joogipurskkaev muudavad kontseptsiooni atraktiivseks. Vajaliku elemendina nähakse aastaringselt avatud tualettruumi.

Planeeritud ajakava ja ootused

Uue pargi kujundus valmib lähikuudel. Renoveerimiskava viimane etapp peaks algama 2026. aasta kevadel, uue pargi ehitamine aga 2026. aasta sügisel. Moderniseeritud park avatakse eeldatavasti 2027. aasta kevadel. Linnahaljasala ümberehitamine on osa suuremast trendist, mille eesmärk on parandada linnakliimat ja tõsta elukvaliteeti.

Nagu on juba täheldatud teistes maailma linnades, muutub linna haljasaladele keskendumine üha olulisemaks. Parkide arendamise ja hooldamise algatused tagavad, et sellised avatud alad ei toimiks mitte ainult puhkekohtadena, vaid ka säästva linnaarengu oluliste komponentidena. Seda võib näha näiteks elukvaliteedi tõstmises, tervise paranemises ning müra ja tolmu vähendamises. Linnahaljastusel võib olla positiivne mõju kinnisvara väärtustele ning see võib olla taimestiku ja loomastiku elupaik, nagu on näidanud arvukad juhtumiuuringud viimase kümnendi jooksul. Olemasolevate haljasalade võrgustamine on eriti oluline linnaruumi multifunktsionaalse kasutamise soodustamiseks. Neid strateegiaid toetab muuhulgas majandus-, energeetika-, ehitus-, elamu- ja transpordiministeeriumi projekt, mille eesmärk on luua linnaarenduses rohealasid, et tõsta elanike elukvaliteeti.

Christine Busta Parki ümberkujundamine ei saanud mitte ainult lõõgastumis- ja mängupaigaks, vaid ka näiteks Viini südames asuva linnaruumi positiivsest arengust.