Mariahilfi koeraomanikud kardavad süste ja narkootikume!

Mariahilfi koeraomanikud kardavad süste ja narkootikume!

Üha rohkem Viini elanikke on mures oma ümbruse ohutuse pärast, eriti Gumpendorfer Straße koertepargis. Piirkonna elanik Alexander P. nägi hiljuti, kuidas tema 15-nädalane kuldne retriiver Bailey temaga jalutades peaaegu süstlasse astus. "Ma ei lase Baileyl siin enam üksi ringi jalutada," ütleb ta, kui mõistab, mida koera eest hoolitsemine tema jaoks tähendab. Tema hinnangul on olukord naabruses viimastel aastatel hullemaks läinud pärast seda, kui narkonõustamiskeskus avati aastal 2012. Aleksander märkab piirkonnas üha rohkem süstlaid ja vereplekilisi tampooni, mis paneb teda kahtlema oma jalutuskäikude ohutuses.

Ebakindlus suureneb: mõni päev tagasi ahistas ja kiusas U6 jaamas sõltlane tema naist ja poega agressiivselt taga. Lühike koolitee, mille nad tavaliselt läbivad seitsme minutiga, ei saa enam kõhklematult hakkama. "Me ei tunne end enam oma naabruses hästi," teatab Alexander ja kirjeldab teisi šokeerivaid juhtumeid, mis on seotud narkootikumide jääkidega supermarketi ees ja kõrvaltänavatel suureneva müügiaktiivsusega.

Koeraalade roll

Viini koerte tsoonid on koeraomanikele ja nende neljajalgsetele sõpradele olulised taganemiskohad, sest seal on koertel lubatud ilma rihma ja suukorvita ringi joosta. Need erialad on sageli ainsad võimalused koertele piisavalt liikuda, eriti linna tihedalt asustatud aladel. Alates 2008. aastast on Viinis olnud 126 koeratsooni, mis hõlmavad enam kui 897 000 m². Kuid suur 2600 m² suurune ala Gumpendorfer Straße on uimastiprobleemist tõsiselt mõjutatud. Vikipeedia teatatud.

Elanikud, sealhulgas ÖVP poliitik Martina Hammerer Mariahilfist, võtavad muresid tõsiselt ja teevad muudatusi. Ta kritiseerib teravalt linnavalitsust elanike murede eiramises. "Me vajame oma parkides ja mänguväljakutel rohkem ohutust," nõuab Hammerer ja pooldab selliseid meetmeid nagu alkoholikeeld ja kaitsetsoonid.

Avalik ruum ja narkotarbimine

Narkootikumide tarvitamise probleem avalikus ruumis ei ole üksikjuhtum. Uuringud näitavad, et süstalde mahajätmise oht on suurem, eriti sellistes piirkondades nagu rongijaamad, pargid ja koolide läheduses. BMWSB rõhutab kiireloomulist vajadust muuta need kohad turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Elamu-, linnaarengu- ja ehitusminister Klara Geywitz rõhutab, et uimastitarbijaid ei tohi kõrvale jätta ning vaja on luua tugisüsteemid haigetele.

Sellega seoses kuulutas Viini narkokoordinaator Ewald Lochner välja politseiga "julgeolekustrateegia tippkohtumise", et arutada võimalikke meetmeid olukorra parandamiseks. Uimastitarbimise aspekt on muutumas üha enam sotsiaalseks probleemiks, mis ei puuduta ainult elanikke, vaid kogu linnakogukonda.

Kodanike ja vastutajate mured on praegu surve all: vastuseid on vaja nii perede turvalisuse kui ka elanike elukvaliteedi tagamiseks.