Võitlus lasteaiakohtade pärast: Viini ähvardab puuetega laste hädaolukord!

Võitlus lasteaiakohtade pärast: Viini ähvardab puuetega laste hädaolukord!

Viinis seisavad vanemad silmitsi tohutu väljakutsega. Praegu ootab siin lasteaiakohta 1512 puuetega last ja see arv kasvab hüppeliselt – 2023. aasta sügisel oli neid veel umbes 860. Aselinnapea ja linna haridusnõunik Bettina Emmerling (Neos) esitas need murettekitavad arvud vastuseks Viini roheliste palvele. Valerie Schmeiser, väikese Downi sündroomiga Emili ema, on eriti mõjutatud ja kirjeldab oma pikka ja kivist teed päevahoidu.

Valerie Schmeiseri võitlus lasteaiakoha pärast algas sügisel 2022. Sel ajal oli Emil üle aasta vana. Registreerimisel teatas perekond, et vajab tuge, mille tulemusena tehti psühholoogiline hinnang. Kuid tulemus oli laastav: linna väikestes lasterühmades pole kaasamiskohti. Perel soovitati otsida hoopis eralasteaed. See, mis võiks olla tulevikku vaatav otsus, tähendab ka tohutut rahalist koormust Schmeiseritele, kes peavad tegema ettemakseid, sest kulud Emili toetusele jäävad kolmekohalisesse suurusjärku.

Pikk tee kaasamiseni

Valerie loobus isegi oma tööst, et Emili eest hoolitseda, mis on veelgi raskem. Sellest hoolimata jäi AMS-i toetus ootustele alla. Rasedusest saati tugiühingute ootenimekirjades olnud Emil sai lõpuks koha eralasteaeda sügisel 2023. Peagi sai aga selgeks, et alates märtsist 2025 seda pinda enam ei eksisteeri. Ebakindlus, kas Emil leiab taas oma vajadustele vastava koha, on endiselt suur.

Lootuskiir tuleb sellest, et Emil on praegu eralasteaias, mis saab rahalist toetust puuetega laste hooldamiseks. Eripedagoog annab selleks igakuist toetust. Sellega seoses nõuab Valerie Schmeiser poliitikutelt tungivalt kõrgemat palka ja paremaid töötingimusi alghariduse spetsialistidele. Sest ilma pühendunud töötajateta ei saa kaasamine toimida.

Kaasamise tähtsus

Võimalus, et puuetega lapsed saavad haridussüsteemis võrdselt osaleda, on tagatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. See 2009. aastast Saksamaal kehtiv konventsioon näeb ette, et haridus peab olema kõigile kättesaadav, sõltumata puudest või erivajadustest. Kuigi teooria kõlab kenasti, siis praktikas napib sageli vajalikke ressursse ja professionaalset tuge. Juurdepääs tavakooli peaks olema kõigile lastele ette nähtud, kuid paljud seisavad silmitsi suurte takistustega.

Otsus, kas laps peaks õppima erikooli või õppima kaasavas keskkonnas, sõltub suuresti individuaalsetest vajadustest. Positiivsed kogemused näitavad, et koos õppimine ei too kasu ainult puuetega lastele; Ka teie klassikaaslased saavad kasu ja õpivad üksteist austama. Kaasava haridussüsteemi õnnestumiseks on olulised teadlikud õpetajad ja kooli tugi.

Selgub, et muutus kaasava ühiskonna suunas ei ole lihtne ja nõuab palju pühendumist. Valerie Schmeiser ja tema abikaasa vastasid ning asutasid harjutusrühma “Hooldusklubi”, et pakkuda tuge teistele vanematele ja nende puuetega lastele. Oma Instagrami profiilil @emilunddasblauehaus jagab Valerie teadmisi oma igapäevaelust ja väljakutsetest, millega ta kokku puutub.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et koosõppimine on kõigi laste sotsiaalse kuuluvuse jaoks ülioluline. Haridus ei tohiks kedagi välistada, hoolimata sellest, milliste väljakutsetega nad silmitsi seisavad. Viini linnapoliitikat ja ühiskonda kutsutakse üles rajama sobivaid teid parema tuleviku nimel.

Lisateavet kaasava haridussüsteemi koolitusolukorra kohta leiate aruannetest alates Minu piirkond, DS teabekeskus ja bpb.