Võitlus lasteaiakohtade eest: Viini ähvardab puuetega laste hädaolukord!

Võitlus lasteaiakohtade eest: Viini ähvardab puuetega laste hädaolukord!

Viinis seisavad vanemad silmitsi valdava väljakutsega. Praegu on siin lasteaiakohta ootavaid 1512 puuetega last ja see arv tõuseb kiiresti - sügisel 2023 oli veel umbes 860. aastal. Hariduse asepresident ja linnavolikogu liige Bettina Emmerling (NEOS) esitlesid neid murettekitavaid tegelasi Viini Greenide taotluses. Eriti mõjutatud on Downi sündroomiga väikese Emili ema Valerie Schmeiser ja kirjeldab tema pikka ja kivist teed päevahoiuni.

Valerie Schmeiseri võitlus lasteaias koha pärast algas sügisel 2022. Sel ajal oli Emil üle aasta vana. Registreerimisel teatas perekond, et vajab tuge, mille tulemuseks oli psühholoogiline hindamine. Kuid tulemus oli laastav: linnade väikeste lastegruppidesse ei ole kaasamise kohti. Perekonnal soovitati otsida selle asemel privaatne lasteaed. Mis võiks olla tulevikku suunatud otsus, tähendab ka Schmeiserite tohutut rahalist koormust, kes peavad tegema ettemakseid, kuna Emili toetuse kulud on kolmekohalises vahemikus.

Pikk tee kaasamiseks

Valerie loobus isegi oma tööst Emili hooldamiseks, mis on veel üks koormus. Sellegipoolest jäi AMS -i toetus ootustest alla. Emil, kes on alates rasedusest olnud tugiühingute ootenimekirjad, sai lõpuks koha 2023. aasta sügisel privaatses lasteaias. Kuid peagi sai selgeks, et seda ruumi ei eksisteeri enam alates märtsist 2025. Ebakindlus on kõrge, kas Emil leiab sobiva koha, mis tema vajadustele uuesti vastab.

Lootusekiir tuleneb asjaolust, et Emil on praegu privaatses lasteaias, mis saab rahalist tuge puuetega laste hooldamiseks. Eripedagoogikaõpetaja pakub selleks igakuist tuge. Selles kontekstis nõuab Valerie Schmeiser tungivalt poliitikute põhikoolituse spetsialistide kõrgemaid palku ja paremaid töötingimusi. Sest ilma pühendunud töötajateta ei saa kaasamine toimida.

Kaasamise tähtsus

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tagab võimaluse, et puuetega lapsed saavad haridussüsteemis võrdselt osaleda. See konventsioon, mis on Saksamaal kehtinud alates 2009. aastast, näeb ette, et haridus peab olema kõigile kättesaadav, sõltumata puuetest või erivajadustest. Kuigi teooria kõlab kenasti, puuduvad praktikas sageli vajalikud ressursid ja professionaalne tugi. Juurdepääs tavakoolile peaks olema antud kõigile lastele, kuid paljud seisavad silmitsi suurte takistustega.

Otsus, kas laps peaks õppima erikoolis või õppima kaasavas keskkonnas, sõltub suuresti individuaalsetest vajadustest. Positiivsed kogemused näitavad, et koos õppimine pole mitte ainult puuetega lastele kasulik; Ka teie klassikaaslased saavad kasu ja õpivad üksteist austama. Kaasava haridussüsteemi õnnestumiseks on hädavajalikud teadlikud õpetajad ja kooli tugi.

Selgub, et kaasava ühiskonna suunas pole lihtne ja nõuab palju pühendumist. Valerie Schmeiser ja tema abikaasa reageerisid ja asutasid praktikarühma „Hooldusklubi”, et pakkuda tuge teistele vanematele ja nende puuetega lastele. Oma Instagrami profiilil @emilunddasblauehaus jagab Valerie teadmisi oma igapäevaelust ja väljakutsetest, millega ta kokku puutub.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et koos õppimine on kõigi laste sotsiaalse kuuluvuse jaoks ülioluline. Haridus ei tohiks kedagi välistada, hoolimata sellest, millised väljakutsed nad silmitsi seisavad. Viini linnapoliitikat ja ühiskonda kutsutakse üles sillutama sobivaid teid paremaks tulevikuks.

Lisateavet kaasava haridussüsteemi koolitusolukorra kohta leiate aruannetest MyDistric, DS -i infokeskus ja bpb.