Üle 8000 tagaotsitava inimese: kes on Austrias kõige tagaotsitavamad?

Üle 8000 tagaotsitava inimese: kes on Austrias kõige tagaotsitavamad?

Siseministeeriumi praegune statistika näitab murettekitavat pilti: Austrias on praegu 8216 inimest tagaotsitav vahistamise või meeleavalduse alusel. Selle teabe avaldas siseminister Gerhard Karner (ÖVP) Vabaduspartei (FPÖ) palvel ja heidab pilgu kuritegevuse olukorrale riigis. Suurima tagaotsitavate rühma moodustavad Rumeenia kodanikud 1233 inimesega, mis moodustab 15 protsenti tagaotsitavatest.

Huvitav pilt on ka rahvustest: järgnevad serblased 11,1 protsendiga, sakslased 7,6 protsendiga, samuti ungarlased ja slovakid, kes kumbki moodustavad ligi 5,3 protsenti läbiotsitavatest inimestest. Õnneks on austerlased 5,1-protsendilise osakaaluga alles kuuendal kohal. Tagaotsitavate kümne parema hulgas on ka Türgi, Poola, Gruusia ja Tšehhi kodanikud. Statistika näitab aga vaid tagaotsitavate arvu ja eirab toimepandud kuritegusid, mis võiks anda mõningast kindlustunnet, mida lähemalt ei uurita.

Fookuses on Euroopa vahistamismäärus

Üleeuroopalise kuritegevusevastase võitluse keskne komponent on Euroopa vahistamismäärus (EuHb). See õiguslik alus võimaldab ühe ELi riigi õigusasutustel taotleda isiku vahistamist ja üleandmist teises ELi riigis. Alates selle kehtestamisest 14. mail 2005 on Euroopa vahistamismääruse eesmärk olnud tugevdada koostööd EL-i riikide õigussüsteemide vahel. Kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte mängib siin üliolulist rolli.

An interesting aspect is that for 32 specific criminal offenses it is not necessary to check double criminality if the offense is punishable by a prison sentence of at least three years in the issuing country. Poliitilisi kaalutlusi ei tohi õigusasutuste otsustes arvesse võtta. This means that EU countries cannot refuse to hand over their own nationals unless they themselves carry out the punishment, which significantly improves the efficiency of the system.

Rahvusvahelised mõõtmed ja väljakutsed

Globaalsed seosed ei ilmne ainult numbrites. Näiteks Interpoli andmetel on kogu maailmas tagaotsitav üle 80 000 inimese, kellest 24. juuni 2025 seisuga on tagaotsitav kokku 81 515 inimest. Ka Euroopa vahistamismääruse osas on need arvud muljetavaldavad, kokku on välja antud 39 933 vahistamismäärust, kusjuures Poola ja Rumeenia on 5430. Euroopas.

Teine punkt, mida ei tohiks tähelepanuta jätta, on erinevad vanglatingimused ELi riikides, mis võivad mõjutada usaldust Euroopa vahistamismääruse kasutamise vastu. Uuringud näitavad, et alates 2016. aastast on Euroopa vahistamismääruse täitmine viibinud või sellest keeldutud pea 300 juhul põhiõiguste rikkumise ohu tõttu, tekitades küsimusi kahtlustatavate õiguste kaitse kohta.

Üldiselt on kuritegevusevastasest võitlusest Euroopas keeruline pilt, mis toob endaga kaasa nii väljakutseid kui ka edusamme kohtuasutuste koostöös. Kuigi tagaotsitavate arv Austrias näitab murettekitavat arengut, on oluline mitte unustada silmist õigusraamistikku ja selle rakendamist.