Srebrenica mälestamine: allasurutud mälestused ja kasvavad pinged

Srebrenica mälestamine: allasurutud mälestused ja kasvavad pinged

11. juulil 2025 mälestatakse maailmas üht süngeimat peatükki Euroopa ajaloos: Srebrenica veresauna, mille käigus mõrvasid Bosnia serblaste sõdurid ja irregulaarsed 1995. aasta juulis 8372 bosnialast. Rahvusvaheliselt tunnustatakse seda kuritegu genotsiidina, hoolimata paljude serblaste katsetest seda tegu eitada. See on probleem, mis põhjustab tänapäeval jätkuvalt pingeid ja konflikte mitte ainult Bosnias ja Hertsegoviinas, vaid ka kaugemal.

Üks ellujäänutest, Nedzad Avdic, mäletab veresauna painajalikke öid. Ta oli vaid 17-aastane, kui sai 14.–15. juulil 1995 toimunud hukkamise ajal tõsiselt vigastada, kuid mängis surnuna ja tal õnnestus põgeneda. "Genotsiid ei ole lõppenud seni, kuni minevikuga ei tegeleta," rõhutab Avdic, kes elab nüüd taas Srebrenicas. Sealne elanikkond on poolenisti bosnia ja pooleldi serblased, mis teeb kooselu keeruliseks, nagu Almasa Salihovic Potocari memoriaalil samuti teatab.

Turvaprobleemid ja poliitilised pinged

Mälestused julmustest jäävad aga üha enam poliitiliste pingete ja julgeolekumurede varju. Hiljuti pidi Srebrenica mälestuskeskus esimest korda pärast rajamist oma uksed sulgema, kuna kardeti rahutuste ees. See otsus avaldati 7. märtsil 2025 ja on otseselt seotud Serblaste Vabariigi presidendi Milorad Dodiku karistamisega üheaastase vangistusega ja kuueaastase poliitikas osalemise keeluga, tekitades piirkonnas elevust.

Vaidluste keskmes on Dodik, kes võrdleb genotsiidi käigus tapetud inimeste arvu 3600 serblasega, kes selles piirkonnas hukkusid pärast sõja algust. Asepresident Camil Durakovic on seda võrdlust teravalt kritiseerinud, rõhutades, et selline retoorika õõnestab genotsiidiohvrite mälestust.

Kui Srpska vabariigi pealinnas Banja Lukas genotsiidi praktiliselt ei räägita ja õpilased teatavad, et nad ei õpi Bosnia sõjast tunnis peaaegu midagi, siis ajakirjanik Aleksandar Trifunovic ähvardab ohtlikke ähvardusi, sest ta annab intervjuusid bosnia ellujäänutega. Tema aruanne on julge katse mitte lasta ajalugu unustada.

Leppimise tee

Dodiki ja teiste Serblaste Vabariigi juhtide hinnang julmustele on endiselt problemaatiline. Kuigi seadused, mis keelavad riigikohtul tegutseda Bosnia ja Hertsegoviina serblaste domineeritud osas, tekitavad vajalikke küsimusi, on palju rahvusvahelisi hääli, sealhulgas USA välisminister Marco Rubio, kes nõuavad selle ohtliku poliitilise retoorika lõpetamist.

Bosnia ja Hertsegoviina valitsussüsteem on keeruline ja seda iseloomustab etniline jagunemine, millel on endiselt mõju. On selge, et aus vastasseis minevikuga, nagu Avdic ja Salihovic nõuavad, on ühise leppimise tee leidmiseks hädavajalik. Tänapäeva kujundavad poliitilised pinged tuletavad pidevalt meelde, et ajaloo õppetunde ei saa eirata.