Srebrenica mälestus: asendatud mälestused ja kasvavad pinged

Srebrenica mälestus: asendatud mälestused ja kasvavad pinged

Srebrenica, Bosnien und Herzegowina - 11. juulil 2025 mälestab maailm Euroopa ajaloo ühte kõige tumedamat peatükki: Srebrenica veresaun, milles Bosnia-Serbia sõdurid ja Freischärler mõrvasid 1995. aasta juulis 8372 Bosniani. Rahvusvaheliselt on see kuritegu paljude sertide järgi. See on teema, mis tagab tänapäeval pinged ja konfliktid, mitte ainult Bosnias ja Hertsegoviinas, vaid ka kaugelt kaugemale

Üks ellujäänutest, Nedzad Avdic, mäletab veresauna õudusunenägusid. Ta oli alles 17 -aastane, kui ta 14. juulil 1995 hukkamise ajal raskelt vigastas, kuid oli surnud ja põgenenud. "Genotsiid pole nii pikk, kui minevikku ei töödelda," rõhutab Avdic, kes elab täna Srebrenicas. Seal on rahvaarv pool Bosniakist, pool Serbiat, mis muudab koos elamise keeruliseks, nagu teatas Alsasa Salihovic Potocari memoriaalis.

julgeolekuprobleemid ja poliitilised pinged

Jumute mälestust varjutavad üha enam poliitilised pinged ja julgeolekuprobleemid. Srebrenica mälestuskeskus pidi hiljuti rahutuste kartuse tõttu oma väravad esimest korda pärast ehitamist sulgema. See otsus avaldati 7. märtsil 2025 ja see on otseselt seotud Republica Srpsska presidendi Milorad Dodiku hukkamõistuga ühe aasta vanglakaristuse ja kuue -aastase poliitikakeelduga, mis põhjustab piirkonnas põnevust.

Dodik on poleemika keskmes ja võrdleb genotsiidi ajal tapetute arvu 3600 serbiga, kes surid piirkonnas sõja algusest peale. Asepresident Camil Durakovic on seda võrdlust teravalt kritiseerinud ja rõhutab, et selline retoorika õõnestab genotsiidi ohvrite mälestust.

Banja Lukas viibides republika Srpsska pealinnas, keda praktiliselt ei arutata, ja õpilased teatavad, et ta vaevalt õpib Bosnia sõja kohta midagi, on ajakirjanik Aleksandar Trifunovic puutunud ohtlike ähvardustega kokku, kuna juhib intervjuud Bosniaci ellujäänutega. Tema reportaaž on julge katse lugu mitte unustada.

viis leppimiseks

Dodiku ja teiste republika juhtivate poliitikute julmuste hindamine on endiselt problemaatiline. Kuigi Bosnia-Herzogowinase osariigis valitseva osariigi kohtunike seadused keelavad, on arvukalt rahvusvahelisi hääli, sealhulgas USA riigisekretär Marco Rubio, kes nõuavad selle ohtliku poliitilise retoorika lõppu.

Bosnia-Hertsegoviinas valitsussüsteem on keeruline ja seda iseloomustavad etnilised eraldamised, millel on endiselt mõju. On selge, et mineviku aus uurimine, kuna need nõuavad Avdici ja Salihovici, on ühise leppimisviisi leidmiseks hädavajalik. Oleviku kujundavad poliitilised pinged on pidev mälu üleskutse, et ajaloost pärit õpetusi ei tohi ignoreerida.