Klarwillid: Põgenemislood ja saladused Viinist Aafrikasse!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artikkel heidab valgust natside tagakiusamise eest Viinist Aafrikasse põgenenud juudi Klarwillide perekonna sündmusterohkele ajaloole.

Der Artikel beleuchtet die bewegte Geschichte der jüdischen Familie Klarwill, die vor der NS-Verfolgung aus Wien nach Afrika floh.
Artikkel heidab valgust natside tagakiusamise eest Viinist Aafrikasse põgenenud juudi Klarwillide perekonna sündmusterohkele ajaloole.

Klarwillid: Põgenemislood ja saladused Viinist Aafrikasse!

Põnev peatükk Viini ajaloost ärkab ellu Victoria Vorose ja tema vennapoja Eschneri uurimistöö kaudu. 76-aastane kanadalanna on asunud avastusretkele oma perekonna ajaloos, mis on sügavalt seotud 19. sajandi Viini ühiskonnaga. Tema neiupõlvenimi Klarwill kannab tolleaegse tähtsa juudi perekonna pärandit, kes kuulus Arthur Schnitzleri tutvusringkonda. See ei kehti ainult esivanemate, vaid ka tema enda identiteedi kohta, mida mõjutasid tugevalt tema vanaema Elsa mälestused ja kogemused. Samuti saame teada, et Kurier teatab, et salapärane tempel raamatus, mida Saksa ühiskond tahtis taastada, tõi päevavalgele uusi üksikasju Shoa eest põgenemise ja sellele järgnenud elu kohta Aafrikas.

Elsa von Klarwill smugeldas enne natside tagakiusamist Austriast välja palju vara. Tema perekond, sealhulgas Isidor Ritter von Klarwill, oli Viini kultuuri- ja meediaringkondades hästi seotud. Isidor ei olnud mitte ainult silmapaistev ajakirjanik ja poliitilise päevalehe “Fremdenplatz” peatoimetaja, vaid sai 1881. aastal ka rüütliks. Tema pojad, eriti Victor von Klarwill, jätkasid traditsiooni ja arenesid ka mõjukateks ajakirjanikeks.

Põgenemine ja uued algused

1930. aastate segased ajad sundisid Klarwillid emigreeruma. Aastatel 1938/39 põgenes perekond Keeniasse, et põgeneda natsirežiimi eest. 1933. aastal surnud Victorist, kes maeti Theodor Herzli kõrvale Döblingeri kalmistule, jäi maha perekond ja tugev pärand. Tema poeg Viktor Isidor Ernst von Klarwill, keda kutsutakse ka hellitavalt Rufuseks, sündis 2. juunil 1902 Viinis. Hiljem emigreerus ta 1938. aastal Nairobisse, samas kui tema ema Elsa järgnes aasta hiljem pärast seda, kui ta pidi oma varad maha müüma – ohtlik tee Keeniasse oli täis ebakindlust.

Viktor koges ahistavaid aegu, kui inglased ta arreteerisid ja Lõuna-Aafrikasse töölaagrisse viidi. See aga ei takistanud teda avamast pärast sõda Naro Moru Lodge’i, mis eksisteerib tänaseni ja meelitab turiste. Ta oli tuntud Naro Moru jõe äärde ehitatud onnide ja Kenya mäe safaritööstuses osalemise poolest, mis tõi talle head äri. Hiljem juhtis ta seda öömaja koos oma teise naise Rachel Suttoniga, kellega ta 1944. aastal Keenias abiellus.

Pärand ja mälu

Victoria Vorosel on selle looga ka isiklik side. Vaatamata avastustele kahetseb ta, et ei saa enam oma isa küsitleda. Tema isa oli natsist välja saadetud, kes naasis 80ndates eluaastates Aafrikasse ja elas seal õnnelikult. Vancouveris uue elu ehitanud ja abiellunud Voros korjab uhkusega üles killud oma perekonna ajaloost ja vaatab tagasi Klarwillide igatsustele, võitlustele ja eludele.

See ellujäämislugu näitab võimsalt, kuidas perekonna juured ja pärand püsivad läbi põlvkondade. Klarwillid, kes on oma usus tugevad ja tahtes vankumatud, on teinud endale nime vaatamata väljakutsetele ja raskustele, mida pole tänaseni unustatud. Euroopa Ühiskond Ida-Aafrikas võtab kokku, et Viktor von Klarwill on oma ettevõtlustegevuse ja isikliku loo kaudu ehitanud silla maailmade vahele.