Krabi küüniste arvu vähenemine: oht bioloogilisele mitmekesisusele meie vetes!

Krabi küüniste arvu vähenemine: oht bioloogilisele mitmekesisusele meie vetes!

Looduse ilu on sageli habras, mis on eriti ilmne krabi küüniste (Stratiotes aloides) näitel. See põnev veetaim on viimastel aastakümnetel kogenud murettekitavat langust. Alates 1960. aastatest on Euroopa looduskorraldajad juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et rabajärvede mudastumisel olulist rolli mängivad krabi küünised on järjest enam hääbumas. See ei mõjuta mitte ainult nende endi ellujäämist, vaid ka nende toetatavat bioloogilist mitmekesisust, eriti kiilide puhul. Kuidas Loodus täna Teadaolevalt on aastate jooksul vee eutrofeerumise vastu võitlemise meetmete abil täheldatud paranemist, kuid hiljuti on tehases toimunud veel üks murettekitav langus.

Eriti dramaatiline on olukord Vechtplasseni piirkonnas, kus leidub vaid mõne ruutmeetri suurust krabi küüniste taimestikku. Liik on Naardermeeris isegi täielikult kadunud. Metsloomade haldajate seas tehtud küsitluses ütles 80 protsenti, et on näinud taimede vähenemist nende piirkonnas. Sellest langusest annab tunnistust taimede vähenemine, väiksemad või värvunud isendid ning mõnel juhul isegi täielik puudumine. 16 looduskaitsealal 49 ala hõlmanud uuring näitas, et keemilised tegurid, nagu süsihappegaasi ja raua puudumine vees ning ammooniumi ja väävli üledoos, avaldavad krabi küünistele kahjulikku mõju.

Mis on siis selle murettekitava languse põhjus? Kuigi teadlased näevad selget seost määratud veeväärtuste ja krabi küüniste kadumise vahel, jääb ebaselgeks, kas need väärtused on ainus põhjus või mõjutab taim ise oma keskkonda. Oma osa võivad mängida ka mõned loomad, nagu koopad ja ameerika vähid, aga ka hallitusinfektsioonid. Taimeliikide kaitse ja majandamine ei ole nii lihtne, kui võib tunduda. Liiga jäik veekogude puhastamine ähvardab liigi ohustada, ebapiisav puhastamine aga võib kaasa tuua kahjulike ainete kogunemise.

Eutrofeerumise roll

Teine krabi küüniste ohuga seotud põhiprobleem on eutrofeerumine. Selle põhjuseks on põllumajanduse, reoveepuhastite ja tööstuse toitainete liigne sisend. Vastavalt teabele Föderaalne Keskkonnaagentuur Selline üleväetamine põhjustab vee hägusust, toksiliste vetikate õitsemist ja hapnikupuudust, mille tagajärjeks on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Eutrofeerumine on ülemaailmne probleem, mis praegu mõjutab 80 protsenti mere ökosüsteemidest. Sellest tulenev fütoplanktoni suurenemine mitte ainult ei piira suuremate veetaimede valgusega varustamist, vaid toob kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse järsu vähenemise.

Eriti problemaatiline on lämmastiku ja fosfori liigne kasv ning väetiste tarbimise prognoositav kasv 2050. aastaks 40–50 protsenti on murettekitav. Ilma piisavate meetmeteta nende toitainete vähendamiseks halveneb olukord veelgi, mõjutades ka krabi küüniseid paljudes vetes.

Väljakutsed ja perspektiivid

Krabi küüniste ja nende erinevate elupaikade kaitsmiseks on vaja täpseid majandamisstrateegiaid. Looduskaitsekorraldajad peaksid leidma tasakaalu, mis hõlmab nii mõistlikku vee puhastamist kui ka krabi küüniste istutamist sobivatesse kohtadesse, et edendada tervet populatsiooni. Oluline on arvestada erinevate ökoloogiliste teguritega ja võtta sihipäraseid meetmeid, kuna väljakutsed on mitmekesised ja keerulised.

Krabi küünis ei ole lihtsalt ilus taim, mis kaunistab vett, vaid oluline osa toimivast ökosüsteemist. Nende säilitamine on väga oluline, sest isegi ühe liigi kadu võib avaldada olulisi tagajärgi teistele taime- ja loomaliikidele. Loodus vajab meie aktiivset sekkumist ja head kätt majandamisel, et püsida elujõuline ja mitmekesine ka edaspidi.