Vandaalid kahjustavad Srebrenica mälestusmärki Grazi sillal!

Vandaalid kahjustavad Srebrenica mälestusmärki Grazi sillal!

Reedel, 1. juulil 2025 sai kahjustada ajutine mälestusmärk Grazi peasillal, mis tähistab Srebrenica veresauna 30. aastapäeva. Initsiatiiv mäleta oli püstitanud selle monumendi, et mälestada enam kui 8000 Bosnia sõja kohutava genotsiidi ohvrit.

Erzherzog Johanni sillale asetati mälestuse sümboliks üksteist valget lille. Kahjuks eemaldati nendest lilledest suurim, mis pälvis algatuse hukka. Ta näeb seda juhtumit rünnakuna olukorraga leppimise, rahutöö ja inimõiguste kaitse vastu. "Nõuame selle vandalismiakti täielikku uurimist," ütles algatuse pressiesindaja.

Protesti väljendus

Esmaspäeva õhtul kogunes sillale üksteist inimest, et oma kohalolekuga meelt avaldada. See oli sümboolne märk – 11 tähistab 11. juulit, rahvusvahelist Srebrenica veresauna mälestuspäeva. Sellega seoses kutsub algatus teid üles mäleta järgmisel neljapäeval kell 18.00 toimuvale “Grazi rahumarsile”. inimõiguste väljakul.

Veresauna ajalooline kontekst

Srebrenica veresauna peetakse suurimaks inimsusevastaseks kuriteoks Euroopas pärast Teise maailmasõja lõppu. 11. juulil 1995 vallutasid Bosnia serblaste üksused Ratko Mladići juhtimisel Srebrenica linna. Järgmistel päevadel kaotas elu üle 7000 moslemi bosnialase, peamiselt mehed ja poisid. See juhtus perioodil, mil Jugoslaavia lagunemine tõi kaasa kodusõja kibeda perioodi. Etniliste rühmade vahelised pinged viisid selleni, et Bosnia ja Hertsegoviina piirkond muutus 1990. aastate alguses konfliktiallikaks.

Srebrenica kuulutati ÜRO turvaliseks tsooniks, kuid umbes 350 ÜRO sõdurit ei suutnud tsiviilisikuid kaitsta. Julmuste alguse ajal viibis linnas kuni 42 000 inimest, sealhulgas 36 000 põgenikku. Naised ja lapsed eraldati meestest, keda seejärel massiliselt mõrvati. Nende kuritegude karistamiseks loodi endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus. Praeguseks on süüdistuse esitatud 161 inimesele.

Viimastel aastatel on kasvanud arutelu selle üle, kas veresauna tuleks liigitada genotsiidiks. Olukorra teevad keeruliseks poliitilised pinged Bosnias ja Hertsegoviinas, kus teiste seas satuvad avalduste ja tegude kaudu korduvalt tähelepanu keskpunkti Serbia peaminister Aleksandar Vučić ja Bosnia serblaste poliitiline juht Milorad Dodik. 11. juulil 2024 mälestavad Bosnia ja Hertsegoviina ning ÜRO genotsiidi esimest korda rahvusvaheliselt ning on selleks päevaks kehtestanud rahvusvahelise mälestuspäeva.

Mälestusüritused, mida peetakse ka Srebrenicas, meenutavad kohutavaid sündmusi ja säilitavad ohvrite mälestust. Vaatamata aastakümneid kestnud uurimisele on veresaun endiselt vastuoluline teema ja paljude jaoks pole tõe otsimine veel kaugeltki lõppenud. Ajaloolane Belma Zulic teatab pidevatest mõrvatute säilmete otsingutest.