Petra Hruska katkestab vaikuse: Selline oli SOS Lasteküla tegelikult!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Petra Hruska räägib Viinist-Donaustadtist oma kogemustest SOS-lastekülas, valgustades emotsionaalset survet ja väärkohtlemist.

Petra Hruska berichtet aus Wien-Donaustadt über ihre Erfahrungen im SOS-Kinderdorf, beleuchtet emotionalen Druck und Missbrauch.
Petra Hruska räägib Viinist-Donaustadtist oma kogemustest SOS-lastekülas, valgustades emotsionaalset survet ja väärkohtlemist.

Petra Hruska katkestab vaikuse: Selline oli SOS Lasteküla tegelikult!

55-aastane Petra Hruska on otsustanud avalikkuse ette tulla, et rääkida oma isiklikku lugu Alam-Austria Hinterbrühlis asuvast SOS-lastekülast. Ta tuli lastekülla, kui oli vaid kaheksakuune ja veetis seal oma varajase lapsepõlve. Oma uues elupeatükis Viini-Donaustadti sõbralikus korteris soovib ta heita valgust oma positiivsele kogemusele ja samas väljendada oma suurt meeleheidet hiljutiste teadete üle väärkohtlemisest ja seksuaalsest väärkohtlemisest SOS Lastekülas. Need negatiivsed pealkirjad ei tekitanud Hruskale mitte ainult emotsionaalset pinget, vaid mõjutasid ka tema tervist.

Hruskal on lapsepõlvest pärit vanad fotod, mis näitavad teda erinevates naljakates olukordades, sealhulgas esimeses armulauas ja nõiaks riietatuna. Ta soovib inimestele selgeks teha, et tema lastekülas veedetud aeg oli hoopis teistsugune, kui viimastes aruannetes on kujutatud. Tema Lasteküla ema Ursula Holubar mängis tema elus keskset rolli ja aitas tal kasvada toetavas keskkonnas. Hruska loodab, et tema lugu võetakse kuulda ja fookusesse tõusevad väärtused, mida lastekülas õpetati.

Mälestused ja hoolitsus lastekülas

Paljudele SOS Lastekülas üles kasvanud on kogemus jätnud püsiva mulje, mis sisaldab nii positiivseid kui ka väljakutseid pakkuvaid hetki. Hruska lapsepõlve iseloomustas hoolivus ja kogukond, millest ta ei tahaks ilma jääda. Ta rõhutab, et tema isiklikuks kasvuks oli väga oluline suhtedünaamika ja toetus lastekülas.

Kuid teated väärkohtlemisest on heitnud varju nendele mälestustele. Kirjas “Kroonile” ütleb Hruska, et see, mida ta koges, on täiesti vastuolus avalike esitustega. Nii soovib ta julgustada teisi mõjutatud inimesi oma positiivseid lugusid jagama ja seeläbi lastekülast teistsugust vaadet pakkuma.

Ajal, mil negatiivsed uudised saavad sageli ülekaalu, on oluline rasketele teemadele diferentseeritud pilk heita. Lapsepõlvekogemuste keerukus ja nendega kaasnev emotsionaalne koorem on osa Horska veetlusest. Ta julgustab teid vaatama mitte ainult tumedat poolt, vaid ka kogetud heledaid kohti. Võib-olla võib nende avatus julgustada ka teisi mõtteid vahetama ja ühiselt positiivse ettekujutuse nimel võitlema.

Paljude inimeste jaoks jääb SOS Lasteküla paigaks, mis on pakkunud nii väljakutseid kui ka võimalusi. Petra Hruska julgus rääkida oma lugu võib olla esimene samm uues suunas, et tuua rohkem teadlikkust pealkirjade taga olevast reaalsusest.