Viin arutleb: neutraalsuse ümbermõtestamine pärast Ukraina sõda!

Viin arutleb: neutraalsuse ümbermõtestamine pärast Ukraina sõda!

Ajal, mil Euroopa julgeolekupoliitika on ohus, on Austria neutraalsuse olulisus teravalt vaieldud teema. Austria rahufoorumil, mis toimus Schlainingi lossis ja mida modereeris Damita Pressl, esinesid erinevate valdkondade eksperdid. Nende hulgas olid Ursula Plassnik (ÖVP), Georg Häsler (NZZ), Alexander Dubowy (Ida-Euroopa ekspert) ja politoloog Heinz Gärtner. [Falter] teatab, et paneelis arutati julgeolekupoliitilist olukorda pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, milles käsitleti eriti kriitiliselt neutraalsuse rolli.

Julgeolekupoliitiline maastik on tõepoolest põhimõtteliselt muutunud seoses Austria võimalusega võtta konfliktijuhtimises aktiivne roll. See tõstatab küsimuse: kuidas Austria end selles tormilises maailmas positsioneerib?

Neutraalsus aja jooksul

Martin Senn kirjeldab oma Austria neutraalsuspoliitika analüüsides kolme diskussiooni kontrollivat mõõdet: thetõlgendus,atraktiivsustjaheidutus. Selgeks saab, et neutraalsuse kujundamise üle vaieldakse riigis alati, eriti kui raamtingimused muutuvad. Keskne roll on neutraalsuse tagamise meetmetel, nagu konfliktide vahendamine või rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõtmine.

Lisaks kirjeldab Senn Austria neutraalsuse kujunemise nelja faasi, mis viivad 1955. aasta konsolideerumisest praeguse stagnatsioonini. 1970ndatel ja 1980ndatel koges neutraalsus laienemisperioodi, enne kui ta pärast ida-lääne konflikti lõppu orienteerus. Märgitakse, et tänapäeval toimub neutraalsuse depolitiseerimine. See kajastub ka poliitilistes programmides; Kui mõned erakonnad nõuavad samaaegselt neutraalsust, siis teised keskenduvad Euroopa ühisele kaitsepoliitikale [Parlament.gv.at].

Relvajõudude eelarve ja avalikkuse arusaam

Selles kontekstis heidab Alfred C. Lugerti raamat valgust Austria julgeolekupoliitilisele olukorrale. Tähelepanu juhitakse föderaalarmee põhiseadusevastastele struktuuridele ja tõdetakse, et praegust rahastamist – kuni 3 miljardit eurot aastas – peetakse sageli küsitavaks. Autor kritiseerib suutmatust säilitada tõhusat ja rahaliselt elujõulist kaitsesüsteemi, mis ei mõjuta mitte ainult julgeolekut, vaid ka neutraalsuse usaldusväärsust [Buchhandlung Stoehr].

Poliitika vastutus on siin suur: põhiseaduslike nõuete eiramine tähendab, et föderaalarmee ülesandeid ei saa adekvaatselt täita. Kavandatav miilitsasüsteem võiks olla paindlikum lähenemisviis muutuva julgeolekumaastiku vajaduste rahuldamiseks. Lugert kutsub elanikkonda, meediat ja poliitilisi tegijaid osalema põhiseaduslikus julgeolekupoliitikas.

Diskussiooni Austria neutraalsuse ja relvajõudude üle teravdavad geopoliitilised pinged. Praeguseid arenguid silmas pidades on väga oluline, et Austria elanikkond osaleks aktiivselt arutelus ja aitaks kujundada julgeolekupoliitika suunda. Sest üks on kindel: midagi toimub ja meie riik vajab head kätt, et tulla toime tuleviku väljakutsetega.