Uus Barbara Prammeri park Margaretenis: roheline pelgupaik mikrokliima jaoks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Margaretenis avati uus Barbara Prammeri park: 1500 ruutmeetrit haljasala puude, istumiskohtade ja veesilmadega linna jahutamiseks.

Neuer Barbara Prammer Park in Margareten eröffnet: 1500 qm Grünfläche mit Bäumen, Sitzmöglichkeiten und Wasserspielen zur Kühlung in der Stadt.
Margaretenis avati uus Barbara Prammeri park: 1500 ruutmeetrit haljasala puude, istumiskohtade ja veesilmadega linna jahutamiseks.

Uus Barbara Prammeri park Margaretenis: roheline pelgupaik mikrokliima jaoks!

Viinil on tulevikus uus vaatamisväärsus: täna avati pidulikult 5. Margareteni linnaosas asuv *Barbara Prammeri park*. Otse Kettenbrückengasse U4 jaama kõrval laiub 1500 ruutmeetri suurune roheline oaas, mida varem kasutati parkla ja planeeritava kõrghoone asukohana. Park on mõeldud mitte ainult elanike elukvaliteedi tõstmiseks, vaid ka kuumadel suvekuudel märgatava jahutava efekti pakkumiseks. *Krone* teatab, et avamisel viibisid transpordi linnavolinik Ulli Sima (SPÖ) ja Neose nõunik Angelika Pipal-Leixner. Piirkonna juht Michael Luxenberger (rohelised) soovib, et pargist saaks inimeste "laiendatud elutuba".

Värskelt kujundatud pargis on 14 uut ja 8 olemasolevat puud, avarad murupeenrad, värvilised lilled ja mugavad istumiskohad. Ka veeelemendid peaksid looma meeldiva õhkkonna. Projektiga “Heat out – nature in!” Rakendati kontseptsioon, mis mitte ainult ei uuenda tsooni, vaid parandab ka konkreetselt õhukvaliteeti ja mikrokliimat. *Wien.gv.at* rõhutab, et planeeringusse integreeriti ka 10 uut jalgrattaparklat ja seal asuvat looduslikku liivakivimüüri peetakse loodusmälestiseks.

Idee tulevikuks

Linnapiirkondade rohestamine on kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel ülioluline. *GreenKama* sõnul ei paranda linnade rohestamine mitte ainult mikrokliimat, vaid aitab kaasa ka õhukvaliteedi parandamisele. Taimed toimivad looduslike õhufiltritena, neelavad saasteaineid ja muudavad süsinikdioksiidi hapnikuks. Lisaks jahutavad nad oma ümbrust ja vähendavad seeläbi linna soojussaare efekti.

Loomade ja taimede taimede elupaikade integreerimisega edendatakse bioloogilist mitmekesisust. Barbara Prammeri pargil on potentsiaal saada selliseks taganemispaigaks. Luxenberger soovib, et uus park võimaldaks inimestel kokku tulla, loodust nautida ja omavahel rääkida.

Barbara Prammeri mälestusmärk

Park pole mitte ainult koht lõõgastumiseks, vaid kannab ka Rahvusnõukogu esimese presidendi Barbara Prammeri nime. Ta elas vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusel ja suri 2014. aastal. Nime panemine viidi lõpule kultuuri- ja teaduskomisjonis, nagu saab lugeda saidilt *Wien.gv.at*. Selle uue pargi kaudu tuleks austada nende pärandit ja panust Austria poliitilisele maastikule.

Piirkonna ümberkujundamine kestis umbes viis kuud ja näitab, kuidas linnaruumi saab aktiivselt eluga täita. Avamisel paistis päike ja oli tunda lõõgastavate tundide ootust uue disainiga looduses. Jääb üle loota, et Barbara Prammeri park saab viinlaste seas tõeliseks hitiks ja kutsub arvukalt inimesi viitsima.