Kolonialism aknalaual: eksootilised taimed Viini maailmamuuseumis

Kolonialism aknalaual: eksootilised taimed Viini maailmamuuseumis

Viini Weltmuseumis on 28. maist 2025 kuni 25. maini 2026 üleval põnev näitus pealkirjaga “Kolonialism aknalaual”. See näitus toob esile kümne populaarse toa- ja rõdutaime, sealhulgas puusepa kuuse, kase viigipuu, aaloe ja paljude teiste huvitava ajaloo. Iga taim räägib oma päritolust ja inimestest, kes selle avastasid ja levitasid. Eriti põnev on see, et paljud neist taimedest on pärit väljaspool Euroopat. Neile, kes soovivad rohkem teada saada nende "eksootikute" elulugudest, on selle saate külastamine kohustuslik.

Bettina Zorni kureeritud näitus vaatleb botaanikute ja taimeküttide rolli alates 17. sajandist, kes läksid ravim- ja kasulikke taimi otsima. Eksootilised taimed olid sel ajal sageli aadli ja kõrgklassi staatusesümbolid. Näiteks võib tuua ämblikutaime, mida Johann Wolfgang von Goethe hindas ja mis leidis tee õukondlikku õhkkonda. Teine täht on toakuusk, mille James Cook avastas Vaiksest ookeanist 1774. aastal ja tõi Euroopasse.

Taimed kui kaasaegsed tunnistajad

Huvitaval kombel näitab näitus ka seda, et Aafrika kannikesed leidsid tee Euroopasse Saksa Ida-Aafrika ekspeditsiooni kaudu. Need seosed näitavad selgelt kolonialismi mõju botaanikale ja taimede vaatlusele Euroopas. Kuid mis on nende seoste juured? 1870. aastal asutatud Viini Antropoloogiaühingu ajaloo järgi on kultuuride omavaheline suhtlus sügavalt juurdunud. See selts aitas kaasa 1889. aastal avatud antropoloogia- ja eelajaloomuuseumi asutamisele, mis hõlmas etnoloogia ja antropoloogia osakonda.

Muuseum oli koloniaal- ja etnograafiliste kogude toode, mis muutus üha olulisemaks vaatamata Austria-Ungari koloniaalvõimu puudumisele. Näiteks integreeriti muuseumisse kingitusena ulatuslik Benini kuningriigi kollektsioon, mille Briti väed vallutasid. Siin tulevad nähtavale kolonialismi seemned, mis jätsid oma mõju ka sellele, kuidas me taimedega ümber käime.

Uus pilk ajalukku

Kuidas on aga vaade koloniaalajaloole ja teadusele aja jooksul muutunud? Alates 1980. aastatest on kunagiste koloniseeritud riikide kriitilisi hääli kuulda olnud laiemalt. Tänapäeval ei uuri ajaloolased mitte ainult Euroopa rolli kolonialismis, vaid ka koloniseeritud inimeste väärtuslikke teadmisi. Need mõtisklused avavad uusi vaatenurki meid ümbritsevatele taimedele ja teevad selgeks, et teadmised ei ole ainult euroopalikud. Ilmekas näide on kartograafia – Briti koloniaalperioodil eirati sageli kohalikke teadmisi taimedest ja kaartidest või ei hinnatud neid piisavalt.

Weltmuseum Wien annab näitusega “Kolonialism aknalaual” olulise panuse nende teemade kriitilisse käsitlemisse. Külastajaid ootab mitmekesine programm, mis mitte ainult ei tähista taimemaailma ilu, vaid keskendub ka aknataimede taga olevatele lugudele. Botaaniline mitmekesisus rikastab meie privaatset ja avalikku ruumi ning see näitus kutsub meid mõtisklema oma suhtluse üle taimedega.

Lisateavet näituse kohta leiate veebisaidilt ORF ja see Viini maailmamuuseum, samuti ajaloolise kontekstualiseerimise jaoks bpb.de.