Iraani ja IAEA arutelu: edusammud või seisak pärast sõjarünnakuid?

Iraani ja IAEA arutelu: edusammud või seisak pärast sõjarünnakuid?

Iraan on rahvusvahelise tähelepanu keskpunktis, eriti pärast Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kõrge ametniku peadirektori asetäitja Massimo Aparo hiljutist visiiti. Aparo sõitis Teherani, et pidada kõnelusi IAEA ja Iraani tulevase koostöö üle. Kuidas zeit.de Teadete kohaselt ei olnud tema visiidi ajal tuumarajatistes ringkäiku ette nähtud. Aparo on nüüd Viini naasnud.

Iraani ja Iisraeli pingeliste suhete keskel korraldas kohtumise IAEA pärast seda, kui Iraan peatas oma koostöö IAEAga pärast Iisraeli sõjalist rünnakut olulistele tuumarajatistele. Traagiliselt hukkus juunis toimunud rünnakutes vähemalt kümme Iraani tuumateadlast. Need sündmused on kaasa toonud julgeolekuolukorra olulise halvenemise Iraanis ja rikastatud uraani varud ei ole sellest ajast alates olnud enam iseseisvalt kontrollitavad. IAEA juht Rafael Grossi on rõhutanud, et kõnelused käsitlevad tuumainspektsioonide jätkamise tingimusi, mis on endiselt võtmetähtsusega.

Karm konflikt

Konflikt Iraani tuumaprogrammi üle on kestnud aastakümneid. Iisrael, USA ja Euroopa riigid kardavad, et Iraan võib olla võimeline arendama tuumarelva, mida Iraani valitsus tõrjub ägedalt. Vaidlus oli jõudnud uude mõõtmesse juba enne sõda juunis, kui USA ja Iraan pidasid tuumaprogrammi üle läbirääkimisi peaaegu kaks kuud ilma läbimurdeta. Kuuendat läbirääkimiste vooru ei toimunud – tagasilöök, mis pani eelnevale läbirääkimisprotsessile täiendavat pinget.

Juulis teatas Iraani välisminister, et nad on valmis lubama individuaalseid kontrolle, mida võib pidada esimeseks sammuks uue koostöövormi suunas. See seisukoht mitte ainult ei viita nihkele Iraani poliitikas, vaid seda võib vaadelda ka katsena võita tagasi rahvusvaheline üldsus.

Tuumaprogrammi rahumeelne olemus?

IAEA on korduvalt kahtluse alla seadnud Iraani tuumaprogrammi rahumeelse olemuse. Valju iaea.org Juunis pidi Aparo esitama erinevaid teateid rünnakute kohta Iraani tuumarajatiste vastu ning nende mõjust tuumategevuse julgeolekule ja järelevalvele. Olukord läheb hullemaks, eriti kuna Iraan võttis 2015. aasta makselepingu raames kohustuse piirata oma tuumaprogrammi. Selle kohustuse seadis kahtluse alla USA väljaastumine president Donald Trumpi ajal, kes 2018. aastal lepingust taganes, jättes pikaks ajaks seisma läbirääkimised leppe taaselustamiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Iraani arengud ei ole mitte ainult geopoliitilise tähtsusega, vaid võivad avaldada ka otsest mõju piirkonna julgeolekule. Rahvusvaheline üldsus jätkab sündmuste tähelepanelikku jälgimist, kuna Iraan seisab silmitsi suure väljakutsega taastada usaldus globaalsete osalejate vastu.