21-aastasele leebe karistus: naine ründas päevitades

21-aastasele leebe karistus: naine ründas päevitades

21-aastane Süüriast pärit mees mõisteti hiljuti vägistamiskatse eest kuueks kuuks vangi, ülejäänud osa karistusest jäeti tingimisi. Intsident, mis on mõjutatud inimestele ja ühiskonnale murettekitav, leidis aset 20. juulil 2023 Viini-Favoritenis. Kohtualune lähenes 21-aastasele naisele päevitamise ajal ja tiris ta põõsasse, kus ähvardas teda ja üritas sundida seksuaalset kontakti. Sellegipoolest suutis naine ründaja mobiiltelefonifotoga kindlustada olulisi tõendeid Ajakirjandus teatab.

Ohver, kes oli suurimas võimalikus ohus, karjus valjult ning suutis ründaja rahutuks teha ja minema ajada. Kohtunik leidis, et tõsiste väidete toetuseks on piisavalt tõendeid, mida kohtualune tuliselt eitas. Ta väitis, et oli alles vestlust alustanud, kuid see ei nõrgendanud tõendamiskoormust.

Kogetud vägivalla tagajärjed

Juhtumi psühholoogilised tagajärjed on tõsised. Ohver kannatab nüüd posttraumaatilise stressihäire (PTSD) all ja pole sellest ajast peale saanud üksi majast lahkuda. See PTSD vorm on sageli äärmusliku stressi tagajärg, näiteks see, mis võib tekkida seksuaalvägivallast. Sümptomid on murettekitavad ja hõlmavad sageli ärevust kuni kontrolli täieliku kaotamiseni Gegen-Missrauch.de teatab.

Hinnanguliselt areneb umbes kolmandikul lapsepõlves või noorukieas seksuaalvägivalda kogenud inimestest elu jooksul välja tõsine PTSD. Selle haiguse ravimine on eriti keeruline, sest haiged kannatavad tagajärgede all aastaid. Spetsiifiline teraapiavorm, dialektiline käitumisteraapia (DBT), on osutunud tõhusamaks kui traditsiooniline kognitiivne teraapia seksuaalse väärkohtlemisega seotud PTSD ravis. Ärzteblatt teatab.

Sotsiaalne vastutus ja kurjategija tagasipöördumine

Sotsiaalsel tasandil tekitab see juhtum küsimusi mõjutatud isikute ohutuse ja abi kättesaadavuse kohta. Pärast mehe lühikesest vanglakaristusest vabanemist on ta kohustatud osalema seksuaalnõustamisel ja kriminaalhooldusteenusel. See võib olla esimene samm vastutuse ja rehabilitatsiooni suunas. Suureks küsimuseks jääb aga see, kuidas ümbritsevad ja eriti ohvrid saavad tagajärgedega toime tulla ning millist tuge on vaja, et teisi sellistest kogemustest säästa.

Riigis, kus iga kodaniku ohutus ja kaitse peaksid olema esikohal, peab ühiskond endalt küsima, mida sellistest juhtumitest õppida ja kuidas saaksime psühholoogiliste tagajärgedega toimetulemisel kannatanuid paremini toetada.